Küsimused ja vastused

Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Esita oma küsimus siin
Teie nimi

Teie e-post

Esita küsimus

NB! Tekstilahtri „Esita küsimus“ sisu avaldatakse www.sclerosismultiplex.ee kodulehel rubriigis „Küsimused ja vastused“. Palume kirjutada oma nime ja e-posti aadressi vaid selleks ette nähtud tekstilahtritesse, et säilitada anonüümsus.


Küsimuste ja vastuste arhiiv

» TERE!Novembris 2016 pöördusin neuroloogi vastuvõtule seoses pidevate peavaludega. Neuroloog suunas uuringule MRT-AJU+MRA . Kokkuvõttes oli kirjas: ajusillas T2 ning vähesel määral FLAIR ja ADC kujutistel ilmnevad intensiivse signaaliga kolded (dex > sin) - tsentraalne ajusilla müelinoos? Neuroloog soovitas võtta peavalu korral valuvaigistit Dolmen ja juhul kui peavalud peaksid sagenema siis tagasi pöörduma. Peavalud jätkusid ja pöördusin uuesti 19.02.2013 neuroloogi (Sulev Haldre ) vastuvõtule. Vastuvõtul näitas S.Haldre pilti uuringust , mis oli teostatud novembris 2016 ja seletas oma seisukohta. Neuroloog lubas konsulteerin täiendavalt kliinikumi neuroradioloogiga ning anda teada tulemusest. Kokkuvõtteks lausus, et ravis erilist lisa ei soovita. 22.09.2016 pöördusin uuesti neuroloogi (M.Kask) vastuvõtule, kuna peavalud jätkusid. Suunati uuesti MRT+MRA uuringule. Vastus oli, et võrreldes 06.11.12 MRT uuringuga mõlemal pool F-l lisandunud üksikud väikesed mittespetsiifilised kolded. Neuroloog soovitas jätkata valuvaigistite tarvitamist peavalu korral. 19.07.2017 viibides puhkusel ajal Tallinnas, tekkis väga järsk ja tugev peavalu ja silme ees läks kõik uduseks. Enne seda oli nädala jooksul tekkinud meeletu jalgade ja kätte lihasvalu ja kätte suremine. Kuna kaasas olevad valuvaigistid ei aidanud pöördusin Ida Tallinna Keskhaiga EMO vastuvõttu .EMO-s manustati veeni kaudu valuvaigistit ja tehti peaaju kompuutertomograafia ning peaaju- ja kaelaarterite kompuutertomograafia-angiograafia. Uuringu tulemusena patoloogiat ei avastatud ja arst soovitas pöörduda uuesti neuroloogi vastuvõtule eesmärgiga välistada sclerosis multiplex, kuna tema arvates on mõned sümptomid, mis sellele viitavad. Tahaks teada, kas minu sümptomid tõesti viitavad sclerosis multiplex ´le ja peaksin pöörduma neuroloogi poole täiendavatele uuringutele?
Tere! Kirja teel SM-i diagnoosida ei saa ning sümptoomide kohta otsutada ei ole õige. Toetan soovitust pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Lugupidamisega dr Haldre
» tere,kas sclerosis multipleksiga võib võtta unerohtu.Kui jah siis millist.
Tere! Sclerosis Multiplex ei ole iseenesest vastunäidustus unerohu kasutamiseks. Samas ei saa kirja alusel soovitada konkreetset unerohtu, sest une(tuse)probleem vajab täpsemat selgitamist. Võib olla on abiks muud võimalused. Sellepärast soovitan arutada unerohu vajadust perearstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Minu sõbranna on juba üle 12 aasatat töövõimetu. Tema sõnade järgi on tal SM haigus aga väljavõttest lugesin, et tegemist Spinotserebellaarse ataksia II tüübiga. Küsimus- kas see on SM vormidest või on tegemist erinevate haigustega. Ühtegi rohtu tal pole. Sooviks kuidagi aidata sest haigus üha süveneb ja tänaseks ei suuda ta enam ka rulaatori abil kõndida ja pidevalt kimbutavad põiepõletikud.
Tere! SM ja spinotserebellaarse ataksia II tüübi (SCA) korral võib patsientidel esineda mõningad sarnased kaebused ja neuroloogline leid. Siiski on oma olemuselt tegemist erinevate haigustega. Usun, et väljavõttes esitatud diagnoos on õige, seda enam, et SCA II tüüp on tuvastatav geneetilise testiga. Kahjuks ei ole SCA korral haiguse väljaravimise võimalust. Küll saab mõjutada patsiendi probleeme ja parandada elukvaliteeti. Paraku tuleb neid küsimusi arutada koos patsiendi raviarstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» TERE!Konsultatsioonide all on kirjas, et Sclerosis Multiplex’i (SM) eriküsimuste lahendamiseks on korraldatud spetsiaalne ambulatoorne vastuvõtt, mida teostavad dr. Siiri-Merike Lüüs ja dr. Irja Kalbe iga kuu teisel esmaspäeval kell 13-16. Kuidas on võimalik antud vastuvõtule registreerida.
Tere! Vastuvõtule närvikliiniku ambulatoorses osas palume registreerida ennast haigla kodulehel interneti teel või perearsti abil. Juhime tähelepanu, et vastuvõtule pöördumisel on kindlasti vajalik ka perearsti või eriarsti saatekiri. Tervitades www.sclerosismultiplex.ee
» Tere, Olen 14 aastane noormees ja olen elanud kogu aeg normaalset ja tervislikku elu, kuid umbes pool aastat tagasi jäin haigeks (temperatuur jne) ning siis juhtus imelik asi: mul tekkisid probleemid kõndimisega, kõne defekt( ei saanud ütelda R tähte), ei tundnud näppe ja varbaid ning olin ärevuses, siis helistasin kiirabisse ja kui nad tulid, läks mul kõik üle ning üteldi, et olen täiesti terve. Kuid mulle tundus, et see ei ole normaalne ja vaatasin internetist, et see võibolla insult. Hetkel elan normaalselt, mingeid
Tere! Kahtlemata väärib see episood (laste)neuroloogi konsultatsiooni. Neuroloog saab vastuvõtu ajal esitada täiendavaid küsimusi, näiteks kuidas konkreetselt sõrmede ja varvaste tuimus ning kõnehäire tekkisid – järsku, arenevalt? Kui kaua sümptoomid kestsid, kuidas kadusid. Kas varem midagi ikkagi olnud on? Samuti on oluline ka neuroloogiline uurimine – kõndimine, tasakaal, koorinatsioon jne. Kirja teel ei saa ühtegi haigust jaatada ega ka päriselt ümber lükata. Lugupidamisega dr Haldre
» Olen 44 aastane meesterahvas. Viimasel ajal pidevalt sureb vasakkäsi ja jalg ära, on tunne nagu sipelgad jooksevad, vahet pole kas on öö või päev. Lisaks on valu vasakus õlas, esineb naha hellus ja valu näo vasakul poolel. Pidevalt on vajadus minna kusele, vaatamata korduvale kusemisele. Aegajalt muutub nägemine uduseks.Käsil on antidepressantide lõpetamine.
Tere! Kirja teel on keeruline täpsemalt vastata. Soovitame arutada kaebusi lähemalt raviarstiga, kes saab haiguslugu tervikuna vaadata. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Viimaks sattusin siia lehele, ning kahtlustan, et äkki mul võib olla Sm. Põhlised sümptomid on olemas. Jalgadel tuimus, surin, väsimus, tasakaaluhäired. Samuti muutuvad jalad" pakuks" tõmmates tugevalt maadligi ning astuda on raske.Vahepeal olid ka urineerimishäired, kuid need õnneks möödunud. Lisaks on peapööritused ja kohati uduselt nägemine, häälemuutused kõrvus. Peavalud, kõrvades kohin. Lihastes tõmblused, ka silmad tõmblevad ja kehal külmavärinad. Olen käinud erinevate arstide juures ja seal on tehtud emng uuring(Mõlemad peroneused neuropaatilised, parem kerge aeglustumisega proksimaalses lõigus ja vasakul distaalne peroneuse lihas sedavõrd atroofiline, et peroneust mõõta ei saa. Lihasuuringul mõlemapoolselt sääre eesmistes lihastes krooniline neurogeenne kahjustus üksikute fastsikulatsioonidega ning m. gastrocnemiuses registreeruvad üksikud fastsikulatsioonid, motoorühiku muutust ei näe. Tehtud on ka neelamifunksioonisuuring, kuna ühel hektel tekkisid neelamisraskused, Dgn-mõõdukas düsfaagia. Lisaks lähevad krampi nüüdseks juba mõlema poole sternocleidomastoid lihased. Ma ei tea, kas valutavad lihased üle kogu keha, milles on tükid on SMi sümptomiks või mitte.(füsioterapeut avastas need) Või kas vererõhu kõikumine ning kiire-aeglane pulsikiirus kuuluvad sinna juurde või mitte. Unehäired, üldine väsimus ja magamatus lisaks. Kiri sai pikk ja kidlasti segane, kuid loodan, et Teie oskate midagi nende sümptomite kohta öelda.Perearst paraku mitte. Olen 40 aastane, kunagi spordiga tegelenud meesterahvas, kellel pole halbu harjumisi küljes ning kes oli 39. eluaastani täiesti terve
Tere! Kiri on tõesti pikk, aga selles mõttes selge, et kirjeldatud on närvide kahjustust. Sclerosis Multiplex on kesknärvisüsteemi haigus, mille puhul näiteks ei teki lihasuuringul näidatud muutusi. Paraku ei ole võimalik kirjeldatud sümptoomide alusel öelda, milles probleem on. Parema vastuse saab neuroloogi vastuvõtult. Lugupidamisega dr Haldre
» Olen 32. aastane naine. Olen viimasel nädalal tundnud jalgades (jalalabade peal), kätes (käelabade peal) ja ülaseljal sellist tunnet nagu sipelgad jookseksid. See on selliselt kestnud juba umbes 4-5 päeva. Lisaks tunnen aeg-ajalt pearinglust ja võib öelda ka, et sellest tingituna kerget koordinatsiooni häiret. Samuti ujuvad silme ees mustad täpikesed.Mul on kaks last ning noorem on hetkel 6-kuune. Seostasin varem nende esinemist sellega, et olen olnud rase ning sünnitanud ja annan rinda ning seega keha alles toibub kõigest sellest ja seetõttu reageerib selliselt. Lisaks mäletan, et pearinglust ning täpikesi silmade ees esines ka peale esimese lapse sündi, kuid need möödusid mingi aja möödudes iseenesest.Samuti meenub, et olen ka varasemalt mingil eluperioodil tundnud ülaseljas sarnast 'sipelgate jooksmist', kuid ei meenu täpsemalt, millal see olla võis. Nüüd aga sattusin lugema Sclerosis Multiplex lehekülge ning avastasin, et minu kaebused viitavad justkui mitmele antud haiguse sümptomile.Kas peaksin pöörduma arsti poole, et täpsemaid uuringuid alustada?
Tere! Kuivõrd selline mure ja kahtlus on tekkinud, ei piisa ilmselt vastusest kirja teel. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, mitte uuringute alustamiseks, vaid nõu pidamiseks ja vajadusel tervise üldiseks kontrolliks. Kirjeldatud kaebused on väga üldised ja kindlasti ei tähenda tingimata Sclerosis Multiplex’i kahtlust. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere.6 kuud tagasi hakkas surin jalgades. jalatallad läksid paiste. ja oli ebameeldiv tunne. Lõuga vastu rinda surudes lööb surin taldadesse. Tehti nii selja kui pea aju mrt. ning vere analüüsid. Koldeid ega märke SMi kohta ei avastatud. mõne ajaga surin vähenes kuid ei kadunud lõplukult, nüüd olen olukorras kus surin on taas võimendunud ja lõuga surudes on sama efekt. alaselg on paistes ja kange ning talla labad paistes kohati. kas peakb taas mõtlema sõimalusele, et tegu võib ola SMiga? või pigem võib olla probleem alaseljas/ selgroos.
Tere! Kirjas esitatud andmete järgi arvan, et MRT uuring SM välistamiseks oli kindlasti vajalik. Kuivõrd uuring koldeid ei näidanud, siis on SM tõenäosus oluliselt väiksem. Ilma neuroloogilise uurimiseta - kas on viiteid kesknärvisüsteemi- või perifeerse närvisüsteemi kahjustusele, ei saa täpsemat vastust anda. Lugupidamisega dr Haldre
» Olen koguaeg tervisega hädas. Käinud erinevate arstide juures ja mitte keegi ei suuda tuvastada mis mul viga võib olla. Olen 35a ja viimased 5a on ikka keerulised olnud. Kõigepealt südamega....vahelöögid,kloppimise hood ....mõõdeti vaadati uuriti ja paar ohtlikku vesi saadi lindile aga öeldi,et midagi hullu pole. Vahepeal nüüd hakanud süda justkui seerijatena vahelööke tegema aga lindile kunagi ei jää:( Pidevalt on pandud diagnoosiks,et depressioon. Mida aeg edasi seda aina lisandub tervisehädasi. Silmad jäid järsku kehvaks ja kirjutati välja miinus prillid. Kuna silmadega tohutult pingutasin,et näha siis sellega tekkisid peavalud.Vahepeal nagu helgemad päevad ja näen ilusti aga vahel jälle halvad ja ei näe nii hästi. Vahel seega kannan prille ja vahel jälle mitte. Siis algasid liigeste probleemid,liigesed raksuvad,prõksuvad,valutavad. Jalad hakkasid surisema,sipelgad nüüdseks igapäevased kaaslased juba:( Alguses hommikused pearinglused aga nüüd ka juba aeg ajalt ükskõik mis ajal. Perearst ütles,et tegu hormoonidega ja närvidega. Sain siin suurte raskustega pearinglustele neuroloogile aja ja neuroloog saatis mu mrt (peaaju uuringule) öeldi,et kõik korras. Mingisugust kontrastainet küll ei kasutatud nagu siin foorumitest kuskilt lugesin,et peaks ,et teada saada mingeid koldeid.Kas koldeid näeb ka ilma kontrastaineta???? Siis veel sellised hädad,et hommikuti jääb justkui piss kinni. Tunnen,et kange häda aga teen vaid sirtsu ja rohkemat ei tule. Ootan lõunani siis saan juba kenasti käidud. Väsimus ja suutmatuse tunne. Ei suuda ega jaksa midagi teha. Ainult vedeleksin diivanil ja teki all. Aga se pole ju normaalne. Suhelda ka kellegiga ei taha sest pidevalt kuskilt valutab või paha olla. Ainuke kelle pärast pingutama pean on mu 2 last. Suurem lapski ütleb,et minuga rääkimine on kui seinaga sest kunagi ma midagi meeles ei hoia ja midagi ei mäleta. :( nii õudne. Mis arvate kas peaksin nüüd uuesti perearstilt neuroloogi saatekirja nõudma ,et hakata uurima SM -i või peaksin laskma perearstil rahustid ja antidepressandid välja kirjutama. Olen suht ummikus.
Tere! Kirja teel hästi seletada halva enesetunde põhjust ei saa. Üsna usaldusväärselt saab küll väita, et kui arsti konsultatsioonil midagi nähtavat (uuritavat) korrast ära ei ole ja kõik analüüsid (sh ka vajadusel hormoonid) korras on, siis tuleb mõelda ka meeleolu häire võimalusele. Magnettomograafia näitab ära SM kolded ka ilma kontrastaineta. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Viimased 2 nädalat esineb mul vasakul suupoolel sellist tunnet et sülg jookseb(näha seda ei ole aga katsudes on natuke tunda et on sülg on) samuti esineb vasakus käes valu ja aegajalt surisemist on ka tunda.Olen 23.aastane ja 3 nädalat tagasi sünnitanud.KTG tehti aga sealt ei nähtud midagi.Samuti on mul pidevad peavalud.Kas need võivad olla SM sümptomid?
Tere! Kahtlemata on tegemist häirivate ja murettekitavate kaebustega. Kuigi SM sümptoomid võivad olla väga erinevad, ei arva esimese hooga, et kirjeldatud kaebused viitavad SM-le. Kaebuste põhjuste selgitamisel aitab kõige paremini vahetu arsti konsultatsioon. Lugupidamisega dr Haldre
» Kas SM sümptomiks on paistetus/turse? Mul on pikka aega olnud kerge paistetus/turse parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel. Kaks korda 2016 suvel oli mul peapööritus. Lisaks oli mul põiepõletik, millele kohe järgnes paremal pool alakõhus valu/pingetunne, mis on tänaseks peaaegu taandunud (annab tunda vaid kummardamisel), ultraheli uuringute käigus leiti tsüst mis ei peaks üldse tundma andma. Ja nüüd tekkis veel ka (käimise ajal) väike valu paremal jala siseküljel - diagnoosiks sain kõõlusetupe põletiku.Enne nende kaebuste algust oli mul paremal pool närvivalu ja tehti MRT milles mingeid leide ei tuvastatud.Kas need on SM süptomid?
Tere! SM sümptoomiks ei ole paistetus või turse. Tehtud korras leiuga MRT uuring annab topeltkindluse, et tegemist ei ole SMga. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere , oleks selline küsimus, et peas leiti 3 kollet ja nüüd alustatakse raviga ja esimeseks raviks on süstimine, olen igalt poolt kuulnud , et pigem keelduda sellest ravist ja võta mingi teine ravi , kas see on päris õige , ise ei eelistaks ka süstimis ravi.Ettetänades
Tere! Sclerosis Multiplex’i ravi alustatakse selge diagnoosi korral ja siis kui ravi patsiendile tervikuna sobiv/vastvõetav on. Esimene ravim kasutamise järjekorras on interferoon, süstitav ravim. Tablettravi esimese valikuna kasutada ei saa. Mida tähendab – ’ igalt poolt kuulnud, et pigem keelduda sellest (süste-)ravist’? Tõenäoliselt on tablette lihtsam kasutada, kuid see ei tähenda iseenesest, et tablettravi kuidagi ohutum või parem on. Õige on küsimus ravimist läbi arutada oma raviarstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» TereTahaksin teada et kas mul on mingi suur probleemPeaaegu iga öösel kui hakkan juba magama jääma tunnen kuidas mu põlved ära
Tere! Kirja teel on keeruline täpsemalt vastata. Soovitame rääkida esmalt perearstiga. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Ma kuulaks hea meelega kedagi, kes ka sai nt suhteliselt samaaegselt teada rasedusest ning ühtlasi diagnoosi haiguse kohta, sest pea ise ei suuda veel nö kainelt mõelda, kui see üldse võimalik on...Samas muidugi kuulan kôiki rôômuga, kel miskit jagada:)
Tere! Eesti sclerosis multiplexi ühingute liit pakub tugiisikuid ja kogemusnõustamist, samuti korraldab liit teinekord üritusi ning on avanud Facebookis suhtlusgrupi https://www.facebook.com/groups/140580502629838/?fref=ts. Rohkem infot ja liidu kontaktid leiab www.smk.ee ning https://www.facebook.com/eestism. Loodetavasti on kontaktidest abi! Tervitades sclerosismultiplex.ee
» Tere! Kas minu käte kangus, põlvede valu ja hüppeliigeste valu võib olla seotud SM diagnoosiga ja tuleneda sellest, et olen vale töö peal?Ette tänades.
Tere! Käte kangus, lisaks valu liigestes võib olla tingitud väga erinevatest põhjustest. Loomulikult võib ebasobiv töö kaebusi süvendada. Põhimõtteliselt võib SM tekitada käte kangust, kuid kõikide teiste põhjuste hulgas on see tühiselt tõenäoline. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere. Loen sportimissoovitusi ja seal selline punkt:
Tere! Sclerosis Multiplexi korral on kahjustunud närvikiudude kattekiht müeliin. Kahjustuse tagajärjel väheneb närviimpulsside edasikandmise kiirus närvikiududes. Sellepärast tekivad ka neuroloogilised nähud, millede iseloom sõltub kahjustus(t)e kohast. Kõrgema kehatemperatuuri tingimustes (kaasnev infektsioonhaigus, kuum ilm, saun) võib närviimpulsside kulg kahjustunud kiududes veelgi halveneda ja inimene tunneb seisundi halvenemist. Kui palavik möödub, paranevad ka ajutiselt süvenenud nähud. Soovitav on vältida tingimusi, mis põhjustavad enesetunde halvenemise. Mõistliku koormusega sportimine normaalsetes keskkonna tingimustes ei põhjusta kehatemperatuuri tõusu. Loomulikult ei ole soovitatav kuuma ilmaga ülemäärane koormus. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere. Selline küsimus,et kas on olemas SM-i ametlike foorumeid, kus haiged saavad oma muredest ja rõõmudest teistega rääkida? Tean, et on olemas erinevad Delfi ja Naisteka foorumeid aga alati ei tule sealt häid vastuseid.
Tere! Eesti sclerosis multiplexi ühingute liit pakub tugiisikuid ja kogemusnõustamist, samuti korraldab liit teinekord üritusi ning on avanud Facebookis suhtlusgrupi https://www.facebook.com/groups/140580502629838/?fref=ts. Rohkem infot ja liidu kontaktid leiab www.smk.ee ning https://www.facebook.com/eestism. Tervitades sclerosismultiplex.ee
» südames on vesi,EHHO näitas. kas selles on midagi halba?
Tere! Selline uuringu vastus tuleb kindlasti läbi arutada teid uuringule suunanud arstiga. Kõiki asjaolusid arvestades saab arst teile soovitada parima ravi.
» Tere! Mul on SM, paar päeva tagasi muutsid jalalabad tuimaks, kas võib olla SM ägenemine?
Tere! Jah, see võib olla SM ägenemine aga ei pruugi, mistõttu on kindlasti vajalik kaebusi oma raviarstiga arutada. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Olen 18 aastane noormees. Mul on tekkinud probleem 6-7 kuud tagasi siis juuni alguses ma kukkusin haiglasse arstid ütlesid midagi hullu pole. Siis 1 kuu läks jälle mööda tekkivad mul aina juurde mingid probleemid. NT öösiti ma ärkan üles tekkib kurgus mingi tükk ja nagu tahaks seda alla seelata aga ei Kao siis Kael läheb kangeks ja kukkla taga tuleb sellist natuke valu, rinnus on selline kuum tunne ja samal ajal läheb mul vasak poolne käsi uimaseks ja on siukest kôhu valu ka all pool. Et vaja väga abi et teada mis muga toimub. Arstid ütlevad et puhka ja maga ega see pole siiani mind aitand
Tere! Tere! Soovitame pöörduda kaebustega perearsti poole, kes suunab vajadusel edasi. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Tere!Mul on SM peaaegu 20 aastat. Mul on 2 last. 2 aastat olen avonexi süstinud. Viimased 2 aastat väsin rutem ja sellega seoses on mul tavapärane aktiivne liikumine märgatavalt vähenenud. Iga päev trenozöör 40 minutit ja kord nädalas ratsutamas. Kord nädalas käin spas kehahoolduses. Joon päevas 2 liitrit vett, aga soovitud püsiva tulemuse saamiseks on mul vaja minna iluoperatsioonile. ( ühe kehapiirkonna rasvaimu ja nahaplastika operatesioon) ainuke põhjus miks tahan neid operatesioone teha on see, et kuna väsin ruttu, siis ma ei suuda puht füüsiliselt ise nii palju trenni teha, et saavutada soovitud tulemus. Sm ei tohiks Minuarust olla vastunäidustuseks. Samas on need operatesioonid minu ainuke võimalus. Soovin arsti arvamust. Lugupidamisega
Tere! SM ei ole vastunäidustus planeeritud operatsioonks, küll aga vajab kõik muu, mis kirjas, põhjalikku arutamist arstiga, mida kirja teel ei ole võimalik teha. Lugupidamisega
» Tere,Peale esimest ägenemist, 6 kuud tagasi (hormoonravi 3p) hakkasid jalad surisema ja tekkisid väikesed lihastõmblused üle terve keha (enamasti jalgades). Diagnoosi - ei ole veel välja pandud kuid sainaru, et arst välistab veel mõned haigused aga ta arvab, et tegemist siiski MS-iga. Kas selline 24/7 ja juba 6 kuud väldanud jalgade surin kaob ka ise mingi aeg ära? Millest sellised sümptomid tekivad? Hetkel ei ole kontrasteeruvaid ega uusi koldeid.. kas saab ise kuidagi selle möödumisele kaasa aidata?
Tere! Kirjast saan aru, et teatud kaebuste ja neuroloogilise leiu alusel, lisaks MRT - oli võimalik diagnoosida võimaliku SM esimest episoodi. Samas, SM ägenemisega seoses kaebused peaksid kuu-kahega kaduma. Kirja teel ei ole võimalik erinevaid surinate ja lihastõmbluste põhjuseid arutada. Seda on mõtet arutada ravinud neuroloogiga. See ongi parim, mida saate ise teha. Lugupidamisega dr Haldre
» Olen 27aastane noormees tarbin alkot tihti ja pârast on üle keha värinad ja lihaste krambid Mis viga olla vōib
Tere! Soovitame pöörduda kaebustega perearsti poole. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Tere. Olen35aa.mul seline mure.magades valutab ribide juures kõik organid käed surevad ära.tõusta ei saa kuna kõik valutab.narukese aja jioksul läheb mööda.minestus oor on peal ei tea mida teha.perearst ütleb et tulem kõik peast juba kaks aastad piinlen hakkas juba päeval ka kõik valutama.oalun aidake
Tere! Kirja teel vastata ei saa teisiti, kui tõesti soovitame uuesti perearstiga nõu pidada. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Tere!Olen 36-aastane naine. Käisin neuroloogi vastuv6tul probleemiga, et kontrastvärvides mustreid vaadates hakkavad need mu silme ees virvendama. Ainult ühe silmaga vaadates ei virvenda, just kaks silma koos. Arst tegi VEP-testi, mis näitas, et paremas silmas on nägemisnärvi signaal aeglasem. Edasi määrati MRT-uuring, kuhu on aga üsna pikk järjekord ära oodata. Kaks kuud tagasi sündis mul raske preeklampsia t6ttu enneaegne laps, kes on ikka veel haiglas intensiivraviosakonnas. Ma olen seet6ttu pidevalt ärevuses, üleväsinud ja magamata. Arstilt ei taibanud ehmatusega kahjuks küsida, aga sooviksin teada, kas väsimus v6ib VEP uuringu tulemusi m6jutada ja halvendada? MRT saatekirjale on kirjutatud küsimärgiga nägemisnärvip6letik, kuigi arst ütles, et see on ebat6enäoline, sest tüüpilised sümptomid puuduvad. Preeklampsia ajal oli mu ülemine verer6hk kohati isegi 180. Kas preeklampsia v6i k6rge verer6hk v6is nägemisnärvi kahjustada ja kas on lootust, et olukord paraneb? Olen mures, sest taastun preeklampsiast väga aeglaselt ja vaevaliselt, samas on vaja terve ja tugev olla, et oma lapse eest hoolitseda, kui ta kord haiglast koju saab.
Tere! Keeruline ja mitmekihiline küsimus, millele kirjaga on raske vastata. Preeklampsia on tõsine seisund, kaebused või sümptoomid on mitmekesised. Täiesti võimalik, et kõrge vererõhk, ärevus, magamatus jne on erinevate kaebuste põhjuseks. MRT näitab täpselt kas ja kus peaajus midagi muutunud on. Loodetavasti selgineb ja rahuneb olukord peale uuringut ning ka kaebused leevenevad. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere. arstid arvavad et mul on ms, kuigi diagnoosi pole veel kinnitatud.Sümptomid on kõik olemas. Teostatud on mrt, mis on korras olnud,koldeid peas ei olnud. Ja võetud on ka seljaajust vedelikku, mis oli ka korras. Ja nüüd tahetakse ikkagi uuesti saata mrt-sse.kui suur tõenäosus et mul ikkagi diagnoositakse MS. Olen juba meeleheitel.
Tere! Kirja teel ei saa täielikku ülevaadet kõigest, näiteks milliste sümptoomide alusel arvatakse MS diagnoosi. Sellepärast soovitan igati usaldada raviarsti seletusi ja tema käest täiendavalt selgitust paluda. Iseenesest on väga hea, kui vedelik korras oli ning veel enam, et esimene MRT korras oli. Selgus on parem kui määramatus - soovitan, et rääkige oma arstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere. Tunnen huvi, et kas võib olla SM haiguse puhul ootamatuid olukordi. St seni on kõik kontrolli all olnud, haiguse ägestumine on küll üldjuhul kevadeti ja sügiseti, kuid kas aja jooksul või tulla ette ka selliseid sümptomeid mida seni pole esinenud. Seni ei ole küll minestamisega probleeme olnud, kuid kardan seda väga. Sõbrad räägivad ka pidevatest meeleolude muutustest, kuid ise ma seda ei tähelda. Haigust ravin igapäevaste süstidega.
Tere! Jah, SMi korral võib esineda "ootamatuid" olukordi. Põhimõtteliselt võib ägenemise korral esineda sümptoome, mida varem ei olnud. Minestamine ja meeleolude muutumine reeglina ägenemise sümptoomid ei ole. (Hea) Meeleolu on väga oluline, kuid selle kõikumine ei pruugi olla seotud SMga, vähemalt otseselt mitte. Kõige parem on oma kaebusi arutada koos raviarstiga, kes teab teie varasemat olukorda - saab võrrelda uusi kaebusi ja neid siis seletada. Lugupidamisega dr Haldre
» Lihasvalud kätes algasid 2011.a sügisest. Kontrollitud on lihaseid, tehtud mitmed uuringud, kuid ravi selle vastu pole veel saanud. Nüüd on valud ja pinged ka jalgades. Arstid kirjutavad valuvaigisteid, need pole senini aidanud.Kuhu pöörduma peaksin? Mida tegema pean?
Tere! Lihasvalud võivad viidata erinevatele probleemidele - soovitame alustada perearstist, kellel on kõik andmed juba tehtud uuringute kohta olemas ning saab planeerida parima võimaliku raviplaani ja vajadusel edasi suunata. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosismultiplex.ee
» Tere! Palun kuidas on eesti keeles: • Relapsing remitting MS (RRMS)• Secondary Progressive MS (SPMS)• Primary Progressive MS (PPMS)
Tere! Ägenemiste ja remissioonidega Sclerosis Multiplex; sekundaarselt progresseeruv SM ning esmaselt progresseeruv SM. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere mul selline mure,paremal kael kaks viimast sorme lahevad krampi pidevalt kas pean neuroloogi poole poorduma?
Tere! Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame kaebustega pöörduda perearsti juurde, kes vajadusel suunab edasi. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» SM ja leilisaun. Lugedes SM
Tere! SMga patsiendil võib kõrgem kehatemperatuur näiteks tekkinud infektsiooni tõttu või kõrgem välistemperatuuri tõttu süvendada kaebusi või esinevat leidu. Seda sellepärast, et halveneb närviimpulsside edasikanne närvikiududes, mis juba enne olid kahjustunud. Sellest ka soovitus vastavalt enesetundele ja kogemusele vältida halbu olukordi. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere.SM, betaferoon ja gripp. Süstin betaferooni - kas ravim nõrgestab immuunsüsteemi? On oht põdeda grippi raskemini? Kas vaktsineerida gripi vastu? Tänan.
Tere! Betaferooni kasutamine tõenäoliselt vähendab valgevererakkude arvu, mis võib ka immuunsüsteemi nö nõrgestada. Vaktsineerimine Sclerosis Multiplexi puhul ja ka interferoonravi tingimustes ei ole kuidagi piiratud. Arvan, et kui muid probleeme ei ole, on mõistlik gripi vastu vaktsineerida. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere küsimus selline kui rinkeres on valud. Ning hingata välja on raske ja vasak käsi muutub tuimaks? Mis see olla võiks kas oskab keegi aidata...
Tere! Soovitame kaebuste puhul alati pöörduda esimesel võimalusel arsti juurde - olenevalt olukorrast kas perearsti vastuvõtule või erakorralise meditsiini keskusesse. Postitasite küsimuse portaali, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega sclerosimultiplex.ee
» Tere,Mul diagnoositi SM. Kas selle haigusega saab veredoonor edasi olla või ei?Lugesin, et haigus pole nakkav.
Tere! Eestis kehtiva seadusandluse järgi (Vereseadus, selle juurde kuuluvad määrused) ei tohi kesknärvisüsteemi haigustega patsiendid olla doonorid. SM ei ole nakkav, kuid erinevatel põhjustel - haiguskulgu moduleerivate ravimite kasutamine, võimalikud mõjud verest, ei ole doonorlus lubatud. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere, dr Haldre.Olen 53.a. haige ja esitasin teile mõni aeg tagasi Betaferoni sobivuse kohta küsimuse. Käisin nüüd perearsti juures ja kuna hakkasid mul ka surumise ja kerge valu paremal roide all, siis saadeti ultraheli uuringule. Kõhunääre on turses ja perearst helistab ise minu neuroloogile. Minu küsimus oleks, et kas SM ise võib põhjustada kõhunäärme haiguseid?(ultraheliarst ütles, et tema pole selliseid täpikesi kõhunäärmes varem näinud, ega tea, mis on aga muretsemiseks pole põhjust) Sisearst arvas, kajarikas ala võib tähendada vana kroonilist haigust. Kui, mulle nüüd betaferon tõesti ei sobi, kas üldse on minu vanusele ja just liikumisraskusega ja kõhunäärme haigusega inimesele sobib? Kuidas tehakse kindlaks, et see on just sellest ravimist tingitud? Kas tuleb sageli ette, et betaferon ei sobi? Ülejäänud ravimid on vist kõik keemilised?
Tere! Betaferoni infotekstis on kirjas, "Harvadel juhtudel on Betaferon’i kasutamisel täheldatud pankreatiiti, tihti koos hüpertriglütserideemiaga". Harv tähendab, et sagedus on <1/1000 ja >1/10000 vahel. Seega üsna harva. Õigus võib olla sisearstil, kes arvas põhjuseks vana haiguse. SM ise pankreatiiti ei põhjusta. Kirja teel otsustada, kas Betaferon kuidagi "süüdi" on, ei saa. Samuti saab ainult raviarst rääkida ravimi vahetamise teemal. Kõik SM pikaajalises ravis kasutatavad preparaadid on immuunsüsteemile toimivad. Mõni leebemalt, mõni tugevamalt. Igal preparaadil on oma näidustus ja omad piirangud. Minu arvates ei ole paslik nende kirjeldamisel üldistavalt öelda "keemilised". Lugupidamisega dr Haldre
» tere sümptomiteks on vasaku poole näopiirkonnaga ( raskustunne silmal, valu kiirgus kõrvast suunurgani ja kõrv läheb pidevalt tulipunaseks e tulitab ) samas ka vasakus jalas ja käes nõrkusetunnet . olen ka natuke ärevik! samas väsimustunnet pole ! ise loodan et pole midagi hullu ! aga põhiline 3 viimast päeva kõrv tulipunane ja vasak peapool veidi valulik e kiskuv ja rõhuv tunne nii silmal kui suul !
Tere! Kolme päeva jooksul esinenud seisundit: kõrv tulipunane, vasak peapool valulik ja kiskuv, rõhuv tunne silmal ja suul, vasakus jalas ja käes nõrkusetunne, kirja teel täpselt seletada ei saa. Väga soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kes saab vahetult uurida ja tõlgendada probleemi. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,kas oskate soovitada milliseid vitamiine on soovitav?lubatud? tarvitada MS haigel kes tarvib Tecfiderat. Jaanuarikuu l6pus saab aasta tais.Kaunist j6ulukuud soovidesA.T
Tere! Spetsiaalselt Tecfidera kasutamise pärast ei ole vaja võtta ühtegi vitamiini. Mõnevõrra võib langeda D vitamiini tase organismis, sellepärast võiks kasutada D vitamiini. Ja teisi vitamiine, kui peaks olema nende puudus organismis. Tecfidera kasutamise pärast ei ole keelatud kasutada ühtegi vitamiini. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere.Olen 53 aastane SM haige naine. Diagnoosi sain augustis ja sellest ajast süstin betaferooni. Kõrvalmõjudest just palavikku pole olnud aga külmavärinad, või midagi taolist ja higistamine ja lihasevalu on küll olnud ja tugevalt, kehtemperatuur on madal jääb alla 36 kraadi tavaliselt. Muret teeb iiveldus ja isutus ja kehakaalu langus, 10 kg alates suvest. Enne diagnoosi ei olnud söömisega probleeme. Raviarsti juures käisin septembris siis oli seoses ravi alustamisega nagunii halb, ei tulnud isutus jutuks aga praegu ligi neli kuud möödas ja kas ei peaks enesetunne paranema või peaksin mõtlema, et mulle see ravim ei sobi? Olen suhelnud ka teiste haigetega, kes sama ravi saavad, neil on ikka palavik peamiseks kaebuseks. Neuroloogi konsultatsioon on jaanuaris, kas peaksin temaga varem ühendust võtma? Enne ravi alustamist oli töövõimeline inimene, küll liikumine oli raskendatud aga nüüd on tunne,et varsti vist tuleb voodisse jääda - lihtsalt ei jõua.
Tere! Kirjeldatud kaebuste järgi on ravimist tingitud kõrvaltoimed väga võimalikud. Kindlasti soovitan konsulteerida ravi määranud neuroloogiga esimesel võimalusel, mitte oodata. Interferooni sobimatuse korral on võimalik valida mitmete teiste ravimite seast. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Olen nüüd veidikene segaduses seoses töövõimetuspensioniga. Siiamaani olen seda pikendada saanud läbi pensioniameti, kuid vahepeal kuulsin sellist asja, et kõik see süsteem hakkab toimuma läbi töötukassa ja vist ka individuaalselt. Mul töövõimetuspension lõppeb 31.03.2016, kuhu ma siis veebruaris (kuu aega varem) pöörduma pean, et seda pikendada, kas endiselt pensioniametisse või töötukassasse? Kas võib juhtuda, et ma töövõimetuspensioni peale pikendamist enam üldse ei saa? Kuidas, mismoodi see kõik uue süsteemi järgi üldse käib? Siiamaani olen saanud 40% ja ametlikult tööl käinud ei ole.
Tere! Paistab, et olete postitanud küsimuse valesse portaali. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» tere, olen noor 20 aastane naine ja tahaksin küsida, kas minu sümptomid ühtivad sclerosis multiplexi sümptomitega. Olen juba pikemat aega talunud valu vasakus jalas. Jalg nagu hakkaks ära surema ja muutub nõrgaks. Samas nagu jõudu on, aga meeletult ebamugav tunne on jalas. Pole nagu valus valu vaid ongi lihtsalt ebamugav tunne, mida kirjeldada on raske. Põieprobleemid on ka olemas. Pidev täis põie tunne on aga pissides tuleb vähe kust ning häda tekib kiirelt uuesti. Tahtsin uurida, kas teie hinnangul on mul haigus sclerosis multiplex või tegu võib olla pigem millegi muuga? Loodan, et oskate mind aidata. Ette tänades
Tere! Kirja teel saan vastata, et põhimõtteliselt võivad kirjeldatud kaebused esineda SMi puhul, aga ka teiste haiguste puhul. Tarvis oleks konsulteerida perearstiga, tõenäoliselt ka neuroloogiga. Lugupidamisega dr Haldre
» tere, nimelt mul pikemat aega, hooti on eriti viimasel ajal tihenenud jalgade valud. Parem põlv valutab, lisaks terved jalad reied, sääremarjad, kogu jalg on trepist käies nagu krambistub ja ei liigu edasi maal. Mees aitab, ei tea kas põlv on kulund või skleroosis multipleks võib olla põhjuseks? arstide juurde pole veel saanud. lisaks õhtuti on jalad tuimad ja ei liigu. vahel valutavad põlvede juurest vahel on varbad külmunud.lisaks pikka maad käies ei jõua jalgu enam liigutada palju hakkavad valutama. ka peale tööpäeva lõppu on jalad valusad.vahel on ka käed valusad.mäletan et ühel üritusel, ei suutnud jalgu liigutada, kramplikult liikusid kuid kaua olin jalgel.vahel hüplikult liiguvad. ei tea mis viga minuga on. ortopeed ja närviarst veel ees. samas mul oli paar aastat epilepsia ja nüüd see kadunud, ainult jalgade häire on jäänud. vahel ka keha on raske ja tuim. Ei oska enam kuhugi pöörduda, midagi arvata hirm on.vahel kui jalgade harjutusi teeme, siis põlve kõveraks saab paremat jalga aga sirgu ei lähe enam hästi, kuidagi krampis on ja ei kuula sõna.ei tea mis minuga lahti on, kust abi ja rahustust leida, et kõik korda saab.
Tere! Kindlasti on vaja rääkida arstiga vahetult, mitte kirja teel. Selles osas on Teil plaan olemas. Neuroloog saab ka kliinilise uurimisega päris palju öelda, vajadusel ka uuringutele saata. Kirja teel täpsemalt vastata ei saa. Lugupidamisega dr Haldre
» Kui hakkan jooksma, ükskõik kui pikka või lühikest maad, läheb silme eest üsna kohe pärast alustamist uduseks ja süda läheb pahaks, rinnus hakkab valus, nagu oleks väga pikka maad liiga kiirelt jooksnud, kuigi tegelikult ei ole. Mis selle põhjustada võiks? Kuidas seda ära hoida?
Tere! Paistab, et olete postitanud küsimuse valesse portaali. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» TereKas SM võib tekkida kukkumisest? Kukkusin vastu lauanurka parema seljapoolega ja nüüd, kaks päeva hiljem, esineb jalgades kohutav nõrkus, umbes selline nagu enne minestamist. Kas võib olla seos SM'ga või lihtsalt mõtlen üle? Ette tänades
Tere! SM ei teki kukkumisest. Kui kirjeldate jalgades esinevat kohutavat nõrkust peale traumat, soovitan tingimata konsulteerida oma arstiga. Sclerosis Multiplex selle põhjuseks ei ole. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere. Kas ägenemine võib avalduda ka põie(kõhu) valuna? Mul oli sept algul põiepõletik, raviti Nolitsiniga, poletikunäit kadus, kuid valu jäi ja kestab siiani. Perearst saatis uroloogi vastuvõtule, kes arvas, et põhjus võibolla nii SM kui ka selle ravi, st. alustasin kuuaega tagasi betaferoni süstiga. Neuroloogi arvamus, et ega kõike saa ka multipleksi süüks ajada. Nagu uroloog soovitas joon palju ja soojendan kõhtu, söön nii Paracetamoli, kui Ibuprofeni ega need eriti aita. Uriin on nagu korras, ravi alguses kontrolliti ka jääkuriini haiglas, siis oli korras. Ka günekoloogi juure on käidud.
Tere! Ägenemine ei avaldu kõhuvaluna. Vähemalt mitte ainukese sümptoomina. Põiepõletik on SMga patsiendil võimalik. Analüüsidega saab kontrollida, et ei ole ootamatut maksa- või kõhunäärme kahjustust ja sellega seotud kõhuvalu. Põhimõtteliselt on võimalik kõhuvalu ka seoses betaferoni kasutamisega – väga tagasihoidlik tõenäosus on märgitud ravimi infolehel. Kindlasti ei tähenda see vajadust ravi kohe katkestada. Kõige parem on kaebusi arutada ravi määranud arstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» tere mu õde töötas restoranis nõudepesijana /teenindaja ametikohs ning mõne kuu möödudes hakkas tal parem käelaba liigese kohast valutama ning kõik sinised veresooned on näha ja sõrmed paistes ning väga valus kätt pöörata või midagi tõsta läksime traumapunkti ining nad andsid geeli mida käele panna ning panid elastik sideme sellele aga öeldi et kondid pole katki,ning käsi ei lähe paremaks . loodan et saate aidata
Tere! Paistab, et olete postitanud küsimuse valesse portaali. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» TereKas sm võib mõjutada tulevase lapse tervist kuidagimoodi, võib ta seda edasi kandma hakata? Olen ise meessoostisik ja minul on diagnoositud sm.
Tere! Sellele küsimusele parima vastuse saamiseks soovitan Teil minna kliinilise geneetiku konsultatsioonile. Kirja teel vastata pärilikkuse riskide kohta ei ole õige. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Mul on olnud Sclerosis Multipleks 15 aastat. Olen käinud mitmeid kordi MRT. Uuringul. Aga nüüd selle aasta uuringu kohta ütles arst, et Mul on suur valgeaine vähenemine ja Artroofi. Uurisin internetist, mis haigus on artroofia? Sain teada et see on mingi organi( minu puhul siis aju kõhetumine või kärbumine, mis pidi olema vanematel inimestel normaalne aga Minu ( vanus36) puhul haiguslik. Nagu kiire vananemine. Küsisin oma raviarstilt, kas see vähendab eluea pikkust? Tema ütles, et ei aga kas see on tõesti nii? Korraga, kui on võimalus kusiksin veel ühe küsimuse, millele olen kaua mõelnud. Kas Sclerosis Multipleks võib tekkida pea põrutusest? Enne selle haiguse diagnoosi jäin puu oksa alla. Päris jäme oks kukkus kõrgelt Mulle otse pähe ja lõi Mind pikali. Kaua Ma seal maas lebasin ei tea. Kui üles tõusin oli pea veidi uimane. See oli 16-17 aastat tagasi. Multipleks on Mul olnud 15 aastat. Tänan!
Tere! Kindlalt saab öelda, et Sclerosis Muliplex'i põhjus ei ole peaaju trauma. See on selge. SMi mõju oodatavale elueale ei saa kirja teel arutada. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,Kas SM haige võib sõita autoga? Või oleneb see astmest?Ette tänades
Tere! SM diagnoos iseenesest ei piira autojuhtimist. Oluline on sisuline võimekus ja muidugi terviseseisundi vastavus ettenähtud nõuetele. Millised on nõuded, saab küsida perearstilt ja ka ise otsida märksõnade kaudu internetist. Lugupidamisega dr Halde
» Tänan vastuse eest. Võib- olla ongi ägenemisi olnud kuid alati on mul siiani neile nähtustele mingi põhjendus op. või trauma vms. Näiteks ka nägemine on ühest silmast kolmeks nädalaks langenud, kuid samal ajal oli mul järjest mitu nädalat nn. odraivad vahel lausa 3 korraga. Silmaarst ei leidnud tookord midagi. Samuti seostasin käimisese halvenemist 3 a tagasi elustiili muutusega- asusin tööle raamatuidajana st 8 tundi istumist. Põletikunäit vereanalüüsi alusel on ka 3 x suurem.
Tere! Tõepoolest, võib-olla tagasi vaadates on olnud ägenemisi, eriti arvestades nägemise halvenemist. Kirjas esitatud vähese kirjelduse alusel ei tundu olema tegemist ägenemiste-remissioonidega SM-ga. SM iseenesest ei tõsta põletikunäitusid veres, küll teinekord tüsistused. Või muud probleemid. Kõike seda tuleb arutada vastuvõtu ajal. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere! Olen 52 a naine ja minu vastus:MRT-uuring peaajust natiivis ja kontrastainega: Kuvatud nn SM-uuringuprotokolli järgi. Supratentoriaalses valgeaines visualiseeruvad arvukad kujult ja lokalisatsioonilt hulgiskleroosile tüüpilised kolded: periventrikulaarselt (mõned nn Dawson's fingres kujuga), corpus callosumi servades, temporaalsagarates (paremal jukstakortikaalselt), sügavas valgeaines ümarad kuni 11 mm lesioonid. Kolded on T1 sekvensil madala signaaliga. Difusioonimuutust kolletes ei sedasta (osades kolletes nn
Tere! Vastus kirja teel ei asenda kuidagi neuroloogi vastuvõtul saadud arvamust. Ilmselt saatis neuroloog teid MRT uuringule, sest leidis, et lonkamise põhjus ei ole „radikuliit“. MRT vastus on põhjalik, see tuleb jällegi läbi arutada uuringule saatnud neuroloogiga. Kõik SM-ga patsiendid ei alusta haiguskulgu mõjutavat ravi, kusjuures kõik ravimid ei ole mitte süstid. Ravi alustatakse teatud tingimuste olemasolul. Kui teil ei ole selgeid haiguse ägenemise episoode olnud, ei ole ravi ka tõenäoliselt näidustatud. Kõiki neid asjaolusid kommenteerib teile neuroloog vastuvõtu ajal. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere!Peale MRT sain järgmise tulemuse. Leid: ajukoes ilmneb kuni 7 mm läbimõõduga T2 ja FLAR intensiivne MR signaaliga koldeid. Subtentoriaalsel esineb 1 5mm suurune lesiooni ponsis paremal anterioorsel. supratentoriaalsed kolded lokaliseeruvad periventrikulaarses koes (7), jukstakortikaalsel (5) mõlemas poolkeras kokku. Paremal on P-l 1lesioon pikki U-kiudusid.Corpus callosym'is koldeid ei ole.Gadoliniumiga koldeid ei kontrasteeru.Ajuatroofia kindlad tunnused puuduvad.Arvamus: peajus on valgeaines lesioonid, mis lokalatsoooni ja kuju poolest sobivad SM-le. hetkel aktiivse protsessi tunnused puuduvad. SM Mc Donald kriteeriumid täidetud. Neuroloogi juurde pääsen alles septembri lõpus. Närvid on hetkel täitsa läbi. Saan aru, et tuleb veel uuringuid teha, et midagi lõplikku öelda, aga kas hetkel see MRT tulemus on ikka väga hapu või minngi lootus ikka on, et asjad ei pruugi nii hullud olla. Siiani nö SM omaseid vagusi ei ole olnud. Kõik see ilmnes sekundaarse infona silmauuringute käigus.Tänan.
Tere! Radioloog kirjeldab uuringu tulemust ja esitab võimaliku diagnoosi vastavalt leiule. Kirja alusel tuleb SM diagnoosi võimalusega nõus olla. Samas, SM eeldab ka kliinilisi probleeme, ägenemisepisoodi ükskõik millises vormis. Kui "silmauuringu" põhjuseks oli nägemisnärvi põletik, on see MRT leidu arvestades tõenäoliselt SM kliiniline episood. Vastus kirja teel ei asenda raviarsti arvamust. Lugupidamisega dr Haldre
» Kummaliselt muutus valulikuks katsudes näo ja pea parema poole nahk,ka parem silm ja silmalaug on valulikud. Kas see võib olla kolmiknärvist. Mul on 55.a. olnud kohutavad migreeni peavalud.Praegu mingit peavalu ei ole.
Tere! Paistab, et olete postitanud küsimuse valesse portaali. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Tere! Tarvitan Gilenya 0,5 mg kapsleid. Kas nendega koos võib tarvitada ka probiootikume? Nt RioFlora?
Tere! Probiootikum RioFlora sisaldab nö "kahjutuid" mikroobe, laktobatsille ning ka ühte liiki streptokokke. Suure tõenäosusega on toiduga saadav bakterite koormus laiem ja ka rohkem patogeene sisaldav. Gilenya toimel langeb mõningal määral leukotsüütide arv, tõuseb infektsioonide oht. Ühe sagedasema kõrvaltoimena on märgitud ka kõhulahtisuse võimalus. Arvan, et Gilenya kasutamisel võib tarvitada ka probiootikume. Võib olla individuaalsetel põhjustel probiootikumi kasutamine ei sobi, siis tuleb sellest loobuda. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Umbes eelmise aasta sügisest on mul paremas jalas selline imelik tuim tunne...justkui jalg ei oleks minu oma...Alguses oli see vaid parema jala sääres...nüüd on selline tunne kuni puusani välja..Millest selline asi võib olla tingitud?
Tere! Kirjeldatud kaebuste võimalikke põhjuseid on palju, erinevad närvisüsteemi haigused, ja ka muud. Seda pikka rida ei ole mõtet kirjas arutada. Mõistlik on oma perearstiga nõu pidada. Lugupidamisega dr Haldre
» Terevist dr.Haldre.Mul on diagnoos s.mulultiplex.(MRT-d ja oligokloonid liikvoris)Pea iga kuu ägenemised,probleemiks ka kõrgenenud kaalium (tihti 4,8-5,5.Olnud ka 6,3mml/L)Ägenemisel jäsemed rasked ,pindudes, surevad ära, kaasneb kuuma ja gripi tunne,probleemid südametöös.Kaaliumit suurendavaid preparaate ei võta,jälgin ka toidus K koguseid.Praegu ka ei süsti.Küsimus.Kuida SM mõjutab kaaliumi.Kas haigus võib organismis kaaliumi taset tõsta ?(Tänan ka eelmise põhjaliku vastuse eest.)
Tere! Lühidalt vastates - SM ei mõjuta kaaliumi kontsentratsiooni veres. Kaaliumi tõusu põhjuseid on palju, sagedasemad ehk neeruhaigused, endokrinoloogilised haigused. Loomulikult kontrollib ja mõjutab tervet organismi sisekeskkonda peaaju, kuid see seos oleks tõenäoliselt ainevahetust uurides ja seisundit üldiselt vaadates tuvastatav. Kas kirjeldatud sagedased "ägenemised" on tegelikult ägenemised. Võib spekuleerida, et kui tõesti on tuvastatud K taseme nihe, siis põhimõtteliselt on võimalikud sellest põhjustatud erinevad kaebused. Seega esimese ülesandena võiks selgitada K tõusuga seonduv. Parimat dr Haldre
» Tere!Minul diagnoositi SM 2011 MRK näitas koldeid peas ja seljaajus,ka liikvoris olid oligokloonid.Haigena tunnen end juba 1981 aastast, põhilisteks kaebusteks olid noorena ja on ka praegu südamepigistus,raske kivi tunne südames ja jäsemetes, üldine väsimus ja nõrkus.Väiksemagi füüsilise töö korral südame kiire töö ja kloppimine ning aegajalt ka näriv nõrk valu südames.Südame uuringud (Ehho,Holter,EKG koormustes jt.)näitavad, et süda kui pump-lihas üldiselt korras, isheemiat ei ole,aga millegipärast on kiire, reageerib koormusele hüperenergiliselt,lisaks tahhükardiahood ja vahel ekstrasüstolid.Koormusel tekitab nõrkuse ja raskuse tunnet.Kilpnääre uuritud, ärevushäiret ka ei ole.Küsimus:Kas SM võib mingil moel mõjutada südame tööd?Tänan.
Tere! SM võib mõjutada autonoomse närvisüsteemi tasakaalu ja nii tekitada kõrvalekaldeid südame-veresoonkonna töös. Sagedamini leitakse sellistel juhtudel vererõhu kõikumist - püsti tõustes langeb vererõhk. On ka teisi autonoomse närvisüsteemi regulatsiooni probleeme - põiehäired, seksuaalfunktsiooni probleemid, väsimus jne. Teisalt rütmihäired jt kaebused, mis kirjas esitatud (südamepigistus jne), ei ole tavalised SM korral. Eriti, kui muid haigusnähte üldse ei ole. Saan aru, et need kaebused esinesid 30 aastat enne SM diagnoosi. On võimalik, et nö kardinaalsed kaebused ja SM on eraldiseisvad probleemid. Lugupidamisega dr Haldre
» Vasak jalg suriseb selline tunne et kõndides tudiseb.seljavalu jalga valu ei löö aga nagu o,eks tuimem
Tere! Soovitan konsulteerida perearstiga, kes üsna kindlalt saab patsienti tundes ja nähes ja uurides öelda, kas tegemist on näiteks närvijuure survega nimmelülide vaheketta sopistusest, või on mõni muu terviserike nende kaebuste põhjuseks. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Neli kuud on olnud jätkuv peavalu,palavikku ei ole,temperatuur täiesti normaalne. Nägemine on väga kehvaks läinud,näen uduselt. Ka mäluga on probleeme vähe. Keelel on valge katt ja keele tagaosas punnitaolised asjandused.Vahel väga halb olla, kuid ei ole mingit oksendamist.Ei suuda välja minna,et kooli minna vöi isegi poodi vöi koeraga välja minna. Lihased köik on vähe haiged. Raske on magama jääda.Käisin arstil ja ka arst ei osanud midagi palju öelda. Kirjutas suuvee retsepti mikroobide vastu. Pani ka mingid vereanalyysid, kuhu pole veel jöudnud minna.Ytles ka,et peaksin varama aja suuhygienistile. Olen 18-aastane ja ei jaksa enam! Palun abi!
Tere! Arvan, et perearst on teinud õige plaani. Kindlasti soovitan ära teha analüüsid, millede vastused on oluliseks abiks edasise plaani tegemisel. Kehvaks ja uduseks muutunud nägemist peaks kontrollima silmaarst. Ka need tulemused aitavad mõista kirjeldatud kaebuste olemust. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere!Kas on lootust,et varsti ei pea copaxonet iga päev süstima?
Tere! Euroopas on registreeritud Copaxone kolm korda nädalas süstitava preparaadina. Sotsiaalministeeriumile on esitatud taotlus selle ravimi arvamiseks soodusravimite nimekirja. Lugupidamisega dr Haldre
» terekas võib olla sm seoseid kui vasak keskmine sõrm ja vask keskmine varvas valusad e kanged, vahest ka teeb vasaku näopoole tundlikuks ja ka kõrva punaseks. aga on ka pidevat ärevus ehk sellest. kas peaks muretsema või on se pidevast istuvast asendistaitähh
Tere! Kirjedatud kaebused pigem ei viita SM võimalusele. Kuid kui kaebused häirivad elukvaliteeti siis soovitame kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule, et leida probleemidele lahendus.
» Tere!Hoides pilku peal antud portaalil,tundub et enamik ei saa aru haiguse tõsidusest.Haigena teen ettepaneku,et portaali pääseks kasutaja tunnusega,et tuvastada haige,kes vajab tõesti nõuannet.Otsin siit-sealt infot,kuidas haigusega toime tulla,kuid küsida siit pole mõtet.Parem variant oleks ehk telefonitund,et haigena saaks oma probleeme ka arutada.Tänud ette.
Tere! Täname kaasa mõtlemast ning väärtusliku tagasiside eest. Arusaadavalt jääb kirja teel vastamine põgusate küsimuste ja minimaalse informatsiooni põhjal puudulikuks ning kindlasti ei asenda portaali küsimuste ja vastuste rubriik konsultatsioone oma raviarsti, neuroloogi ja/või perearstiga. Soovitame patsientidel ravi puudutavates küsimustes alati pöörduda ennekõike ravi korraldava neuroloogi või perearsti poole, kes on kursis patsiendi ajalooga ning kellelt saab parima võimaliku vastuse. Lisaks on suureks abiks ka tugiisikud ja kogemusnõustajad Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu juures, kellelt saab vajalikku abi, nõu ja toetust: http://www.smk.ee/ . Lugupidamisega Sclerosismultiplex.ee
» Tere!2010 suvi diagnoositi ADEM, millest tänasekson saanud SM. Siiani haigus aeglase kuluga, kuid mind vaevad tugevad kuumahood, millega kaasneb survetunne peas ja väsimus. Kas kuumahood võivad kaasneda SM -ag? Lisaks on tekkinud surinad paremal pool näos ja kõrvas ja nagu punetab. Ette tänades vastuse eest
Tere! Kui siduda surinad näos, näo punetus ning kuumahood, siis võivad seda põhjustada SM kolded peaaju tüves. Kirja teel seda kinnitada ei saa. Õige on kaebusi arutada koos raviarstiga. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Suvel tundsin, et jalalihased on pinges ja valusad(nagu pärast rasket trenni).Ühel hetkel hakkasid öösiti ka käed ära surema.Nüüd käed enam öösiti ära ei sure, kuid on valu kuklas ja turjas, hommikuti on õlad kanged ja valusad. Jalalihased on endiselt valusad ja õhtuti pärast tööd(istuv töö kontoris)on jalalihastes põletav tunne. Samuti on käelihased kanged ja käsi üleval hoides on lihastes värin(nagu oleks tegemist suure pingutusega). Vahepeal oli ka kerge peapööritus ja istudes oli tunne, nagu käiks kogu ruum ringi. Seda viimasel ajal enam juhtunud pole.Ette tänades vastuse eest.
Tere! ainult kirjas olevate andmete järgi saab oletada olulist elukvaliteedi häiret, kuid paraku ei saa öelda midagi täpsemat põhjuste kohta. Soovitan alustada perearsti konsultatsioonist. Tervitades dr Sulev Haldre
» Tere.mul on sellline asi et jalatalla juurest kuni varvasteni hakkab nahk ara kaduma. milles on peobleem? nii molemal jalal
Tere! Paistab, et olete postitanud küsimuse valesse portaali. Tegu on veebilehega, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Tere. Minu mehel diagnoositud SM u 8 aastat tagasi. saanud selle ajaga kõiki võimalikke ravisi nüüd jäänud ravi rebifi süstide peale. Samas tühjendab põit igal õhtul kateedriga. Mure selline et nüüdseks on teda kimbutama hakanud põies põletikud viimased pool aastat on juba perearst kirjutanud antibiootikume nii kui ravikuur tehtud ja mingi 7 päeva möödas, on põletik jälle olemas. Mida teha? perearst ka suht nõutu, raviarst sellega ei tegele ja see kes põie probleemidega tegeleb temalt ei ole ka mingit asjalikku vastust saanud. Samas pole ma temaga ka viimasel ajal suhelnud. Äkki saate aidata ja kasukikku nõu anda?
Tere! Soovitan sellest rääkida SM ravi korraldava arstiga. See neuroloog saab kõige paremini anda nõu tundes haiguskulgu ja teades ravivõimalusi. Kirjas on, et keegi on patsiendi põieprobleemidega tegelenud, mitte küll viimasel ajal. Tuleb rääkida. Võib olla ei saavuta ideaalset tulemust, parima võimaliku tulemuse küll. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere,mul on selline probleem ,et viimasel ajal olen kogu aeg väsinud,lihasväsimus ja lihtsalt ei jõua liigutada (mingi aja vältel läheb üle kui olen saan kaks lisa tundi magada ,aga kahjuks pean koolis käima ning ei saa lisa und võtta ,muidu magan umbes 8h ööpäevas),esineb hommikuiiveldust ,peavalud,käed on ka külmad ning ka kõhu probleemid vahepeal on kinni vahepeal on kõht lahti. Ma ei tea nüüd kas ma peaksin olema väga mures või on see loomulik ja ilmastikkudega kaasnevad mured?
Tere! Ilmselt põhjustavad kirjeldatud kaebused elukvaliteedi langust, kuid vaevalt saab kaebuste põhjuseks pidada ilmamuutusi. Soovitus on väga lihtne ja loomulik - koos perearstiga tuleb arutada kaebusi ja nende võimalikke põhjusi, vajadusel teha uuringuid. Kirja teel kahjuks täpsemalt vastata ei saa. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Mure selles, et paar aastat tagasi oli pearinglus, oksendamine, ühe poole nõrkus ja nägemishäired, peale mida sai käidud neuroloogi juures, kes arvas, et mingi isheemiline ajuatakk vms. Nüüd 2 aastat hiljem tekkis nägemise hägustumine, mis juba kestnud mitu päeva. Kas tegu võib olla SM-ga?
Tere! Kahjuks kirja teel vastata ei saa. Iseenesest vajab "isheemilise ajuataki" kahtlus põhjalikke uuringuid, et selle põhjused selgitada ja vajadusel ravida. Oletan, et seda kõike tehti. Kindlasti on vaja arsti vastuvõtul rääkida uuest kaebusest. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Mul on selline mure, et enam kui kaks aastat tagasi tekkis ühel õhtul probleeme nägemisega: vasaku silma ette tekkis nagu must sein ja pilku ei saanud fokusseerida ja näha korralikult. Lisaks tekkis tuimus ühes kehapooles ja näos. Läksin kiirabisse, kust saaadeti neuroloogi juurde. Seal tehti MRT test ja öeldi, et tegu oli ärevushooga ja hiljem diagnoositi ka migreen, sest mul tekkisid peavalud ja migreenile omane aura. Lapsepõlves kogesin ka epilepsiat, mille vastu siiani ravimit võtan. Peale seda episoodi muutus ärevus tugevaks ja esines ka tuimust jäsemetes. Mõned korrad pöördusin ka kiirabisse. Ärevuse ja migreeni leevendamiseks määrati mulle AD-d, mida väikeses koguses tarvitasin umbes aasta ja mõned kuud tagasi lõpetasin nende võtmise.Viimase paari aasta jooksul on mul keskmiselt korra kuus perioodid, kus olen väga väsinud, tahan silmi pidevalt kõõritada, sest väsimus on nii suur. Lisaks on ühe silma nägemine halvenenud(käisin paar aastat tagasi laser operatsioonil, ehk on ka see põhjus). Tekivad ka
Tere! Lühike vastus küsimusele - 2 a tagasi tehtud MRT tulemust võib usaldada. Kirjas on terve kuhi neuroloogilisi haigusi: epilepsia, migreen, ärevushäire ning kahtlusena Sclerosis Multiplex. Kirjaga ei saa lahendada ühtegi nendest, selgitan, miks. Epilepsia on väga erinevate põhjustega haigus, väga erinevate sümptoomidega kulgev haigus. Mingil põhjusel - kas on tegemist püsivate epileptiliste hoogudega? - kasutate jätkuvalt antikonvulsanti. Migreeni aura on tüüpiliselt virvendav osa vaateväljast, mitte must auk. Muus osas võib tõesti kirjeldus sobida auraga migreenile. Ärevushäire võib seletada peaaegu, et kõigi kaebuste esinemise. Kokkuvõttes - kuigi kirjeldate sümptoome, mis põhimõtteliselt esinevad SMga inimestel, esinesid need teil ka MRT tegemise ajal ja see pigem viib kahtluse SMlt eemale. Te ei saa oma probleem lahendada ilma arstiga kohtumata. Kui viibite pikalt välismaal, on väga loomulik, et leiate arsti seal. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere, mul on selline küsimus, et kas see võib olla SM algsümptom, et olen täheldanud viimase 3-4 kuu jooksul, nn kahelinägemist. See on põhimõtteliselt ainult parema silmaga ja vb ka natuke vasakuga. Mul üks silm natuke vaatab mõõda(kõõrdsilmsus) ja olen tähele pannud, et parem silm näeb nn topelt. See on ainult pimedas kui autoga sõidan siis liiklusmärkide kohale tekib nn sama märk veel(ei oska täpselt kirjeldada) kui ligemale jõuan siis kaob see topelt kujutis ära ainult kaugemalt on seda näha. Ja ka kui telekat vaatan siis ka selle parema silmaga nagu teksti kohale teksti kohale tekib sama teksti vari seda on eriti hästi siis näha kui katan vasaku silma kinni ja paremaga vaatan. Ja lisaks vahepeal on tunda, et näpud natuke surisevad nii 5-10min ja üldse nagu käed surevad jäle kergelt ära. Teisi sümptomeid ei ole täheldanud mida siin loetletakse. Aga valges nägemisega ei ole probleeme siis ei teki seda nn ghost image kujutist. Loodan, et saite aru mida õelda tahtsin kuna kiri tuli suht segane. Aitäh teie aja eest. Ain
Tere! Üldiselt võttes: topeltnägemine võib olla SM algsümptom, samuti "sipelgate jooksmine". Väheste teiste kirjas olevate tunnuste järgi ei ole SM tõenäosus ehk oluline, kuid kuna küsimus juba kerkis, soovitan pöörduda perearsti ja siis võib olla neuroloogi vastuvõtule. Seda enam, kui topeltnägemine on olnud 3-4 kuu jooksul. Kirja teel täpsemalt vastata ei saa. Lisakommentaar: topeltnägemine on oluline risk autojuhtimisel. Jällegi, kirja teel ei saa täpselt diagnoosida, kuid võib olla ei tohiks te pimedas autot juhtida. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Küsimus selline,et üleöö hakkas kuklas surumitunne mida tundsin ja ninapiirkonnas,hiljem ca nädal hakkas kael valutama ja öösel just uinumise ajal hakkasid tekkis selline võpatus ja käsi suri öösel tihti ära silmanägemine läks nagu uduseks või imelik nagu pilt jookseks kokku korra tekkis suur hirm oksendasin läksin kiiruga perearsti juurde kelle juures enamik analüüse korras veri,süda vererõhk jne..sain neurlogooi juurde aja kes arvas et mul kaelalihaspingetest peavalud,silmad vaadati ka üle öeldi et korras,kartsin et on ajukasvaja tehti emosKt peas ei olnud midagi,kas see on ikka täpne? hirm on suur ja koguaeg halb olla kardan juba sm...mis teie arvate
Tere! Perearsti arvamus, neuroloogi konsultatsioon, kompuutertomograafiline uuring - kõik kokku annab täpse vastuse. Kui siiski hirm ja ärevus jäävad püsima, tuleks ärevusega tegeleda. Parimat soovides dr Haldre
» Tere! Peale 5-10 minutit jooksmist juhtub selline asi, et eesmine säärelihas muutub tuimaks (sääre alumine kolmveerandik). Selle tulemusena ei saa ma enam koha peal seistes jalalaba üles tõsta ehk siis jalalaba maast lahti tõsta (kand jääb maha). Kui peale lihase tuimaks muutumist jooksmist jätkata, hakkab lihasel valus. Kui lasta jalal veidi aega puhata, kaob lihase tuimsus, kuid uuesti jooksma hakates muutub lihas taas tuimaks. Probleem on olnud juba üle aasta ning arstile pole sellega pöördunud. Mis võiks probleemi põhjuseks olla?
Tere! Sclerosismultiplex.ee on portaal, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame pöörduda kaebusega perearsti vastuvõtule. Lugupidamisega, sclerosismultiplex.ee
» Tere!Mul selline mure,et vasaku jala laba mitte ei külmeta vaid kuumetab aeg ajalt paelt ja kui pikemalt istun siis hakkab kuumus natuke ülespoole tulema ,hakkab põlv valutama ja jala kangus ulatub lõpuks reieni välja.Ma olen arvutitöötaja ja istun palju.Keegi ei mõista, mis kuumetus ja arst ei kostnud ka selle peale midagi.Mind aga häirib väga see kuumatunne ja jalg on selline valulik.Ehk oskate soovitada kuhu ma peaks pöörduma või mida ette võtma.Ette tänades vastuse eest.
Tere! Oletan, et perearsti juures olete käinud. Soovitan konsulteerida neuroloogiga, kes saab öelda, kas pikal istumisel näiteks istmikunärv surve alla jääb. Kuivõrd kaebus on seotud pika istumisega, on mõistlik analüüsida, kas ja kuidas tool ning istumise asend seotud on ja kas sellega seoses midagi parandada saab. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere.Minul niisugune küsimus ,et õhtul kui magama heidan siis surevad jalad allapoole põlvi niimodi ära ,et magamine võimatu .Mida ette võtta .
Tere! Kirja teel kahjuks nii vähese informatsiooni puhul vastata ei ole võimalik. Väga sageli aitab ühe või teise seisundi diagnoosimist täpsustada arstlik läbivaatus. Soovitame pöörduda kindlasti esmalt perearsti vastuvõtule, kes suunab vajadusel edasi. Samuti tuletaksime meelde, et sclerosismultiplex.ee on portaal, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,Umbes aasta tagasi pöördusin EMOsse peapöörituse pärast. Mulle tehti MRT(kui ma õigesti mäletan), mis patoloogiat ei tuvastanud. Uurisin veidi SM kohta ja olen mures, kuna täheldan erinevaid sümptomeid.* Nägemine on udune ja silme eest virvendab (raske on vahel pilku teravustada millelegi). See nägemislangus tekkis järsku ja hakkas häirima nii et sain endale ka prillid, millega näen hästi.* Aeg-ajalt surevad jäsemed ära ilma mingi konkreetse põhjuseta. Tavaliselt kas jalg või käsi* Vahel esineb lihasvärinaid - käsi lihtsalt väriseb, kui lihas lõdvaks lasta. Kui lihast pingutada siis läheb värin väiksemaks* Peavalud on mul juba lapseeast saadik esinenud, kuid nüüd tekivad nad peaaegu alati pärast tugevamat füüsilist pingutust.Tahaks küsida, et kas nende sümptomitega peaks neuroloogi juurde pöörduma? Või millistele asjadele/sümptomitele peaks tähelepanu pöörama?Olen 29 aastane, teen regulaarselt trenni, oman istuvat tööd. 5 aastat tagasi põdesin meningiiti (pole kindel kas see on oluline)
Tere! Kirja teel on keeruline vastata, soovitan vestelda neuroloogiga vahetult. Selleks peaks külastama enne perearsti, kes teeb esmase läbivaatuse ja koostab asjaliku saatekirja. Nii palju, kui teie kirja põhjal vastata saan, siis kirjeldatud lühiajalised (?) kaebused pigem ei ole iseloomulikud SM-le. Soovitaksin pöörduda arsti vastuvõtule, kus saab teha läbivaatuse ja vajadusel uuringud ning saate täpsemad vastused. Lugupidamisega Dr Haldre
» Tere. SM? Sõidan palju Soome vahet. Vahest esineb laevas olles sellist tunnet ngu jalad oleks rasked, vb ka, et jalad kleepuvad põrada külge. See tekib koheselt, kui laevale lähen. Tihti on süda ka paha.Mõni aasta tagasi käisin pikal lennureisil, peale mida 2 päeva käis pea ringi. Kui rääkisin sellest sõbrannale, et laeval oli jälle süda paha, tundsin ka kaubanduskeskuses jalgadega sama asja. Tekkis ärevus. Ärevus on mul ilmselt niikuinii. Silmad on valgustundlikud, peavalud on tihti. Jäsemed surisevad vahest, surevad jne. Milles võib probleem olla?
Tere! Ärevust ja ärevushäiret kirja teel diagnoosida ei saa. Kui ärevushäire tõesti esineb, võib sellega kaasneda väga erinevaid kehalisi kaebusi. Lisaks võib sisekõrvas paiknev tasakaaluorgan olla mõnevõrra tundlikum, mistõttu laeva kõikumine ning õhurõhu muutused lennukis põhjustavad ebakindlat tasakaalu mõneks ajaks. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Küsimus ,kas rasedal sm patsiendil võivad tekkida ägenemised?Olen 17 nädalat rase ja sm haigust põen juba 9 aastat.Mul viimsed 3 nädalat vasak jalg olnud imelik,kohati nagu suriseks kuid samas pole hullemaks ka läinud.Neuroloog samas välistas ägenemisi raseduse ajal kuid siiski ma ei kujuta ju ometi ette.Olen 25 aastane.
Tere! Raseduse ajal, kuni 3. trimestrini väheneb ägenemiste tõenäosus kuni 80%. Seda näitas C. Confraveux artikkel ajakirjas New Eng J Med (1998). Seega on relapside esinemine raseduse ajal võimalik. See ei ole vastus küsimusele, kas Teil on tõesti ägenemine. Seda peaks küsima Teid tundvalt neuroloogilt. Iga ägenemise korral ei pea tingimata rakendama pulssravi. Eriti arvestades rasedust. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere, olen 15. aastane tüdruk. Umbes 4 kuud tagasi diagnoositi mul ärevushäire, sellega muidugi normaalne kui pea käib ringi ja iiveldustunne vahel peale tuleb, kuid selle nelja kuu vältel on mul jalad ja käed väga tihti ära surema hakanud, lihtsalt tavalises asendis olles, samuti olen tundnud et keha erinevad piirkonnad nagu tõmbleksid tihti, eelmine kuu tehti analüüs ja selgus et mul on D vitamiini puudus. Täna tundsin esimest korda et jalg on täiesti tuim, ei tundnud seda absoluutselt ning kõndida ka ei saanud, see mõõdus u. 10. minutiga . Need sümptomid on väga tihti välja lööma hakanud ning olen väga mures, see jala tuimus pani mind veel rohkem muretsema. Millega võib tegu olla?
Tere! Ärevushäire korral võivad esineda väga erinevad subjektiivselt tajutavad kaebused ja tundub, et ka "päris" haigusnähud, sealhulgas tuimus, nõrkus, hootised häired jne. Ükski nendest kaebustest ei kuulu normaalse enesetunde juurde, kuid paraku võivad need probleemid esineda ärevushäire korral. Esmatähtis on tuvastada, et kaebused ei ole tingitud "kehalisest" põhjusest. Seega, kui Teie arst on Teie füüsilist tervist kontrollinud ja kõik oli korras, siis ei tähenda lisanduv uus kaebus tingimata uut haigust. Vajadusel, kui perearst peab vajalikuks, on mõtet konsulteerida ka neuroloogiga. Lugupidamisega dr Haldre
» SM ja nõelraviKuidas võiks mõjutada SMi suhteliselt rahulikku vormi nõelravi või kas võiks olla nõelravist abi näiteks SM ägenemise korral ?
Tere! Nõelravi kasutamist SMi korral on uuritud vähe. Otsing PubMed andebaasis märksõnadega Multiple Sclerosis JA nõelravi annab 46 vastet. Tulemusi võib kokku võtta lühidalt järgmiselt: nõelravi võib anda subjektiivsete hinnangute paranemist elukvaliteedi küsimustikes. Objektiivsete näitajate paranemist on raske oodata, ägenemiste ravis nõelravist abi ei ole. Enamasti on uuritud patsiendid kasutanud ka tavapäraseid ravimeid. Kokkuvõttes - kui nõelravi annab enesetunde paranemise, miks mitte seda kasutada. Lisan hiljutise kokkuvõtva artikli (Karpatkin H, jt. ajakirjas Evidence based complementary and alternative medicine (2014)), mida saab lugeda otse Pubmed andmebaasist (www.pubmed.com): http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25045394 Lugupidamisega dr Haldre
» Minul selline mure,et nädal korra ja vahest ka 2 korda tekib kuumahoog,nõrkus ja hakkab halb korraga,olen 32 aastane,milles võib probleem olla,hakkas pihta kui olin rase.Sünnitasin 2014 juulisEttetänades
Tere! Esimese valikuna neuroloogilist haigust ei kahtlusta. Soovitan põhjuste otsimist alustada koos perearstiga. Kirja teel paremini vastata ei saa. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Lugedes SMi sümptomeid, sattusin täitsa pabinasse. Viimasel ajal surevad jäsemed väga ruttu. Ei saa ühes asendis istuda ega magada. Jalg sureb nt nii märkamatult, ei hakka surisema vaid lihtsalt sureb ära. Murdsin kodus niimoodi jala, et tōustes diivanilt kadus jalg alt. Viimasel ajal hakkab pea väga kergesti ringi käima, äärmiselt keeruline on teha nt joogaharjutusi. Hetkel sōrmeotsad on paremal käel nii tuimad, et vōiksin neid nōelaga torkida. Tihtipeale löövad kōhtu valuhood..Olen käinud mitmete arstide juures, vótan ka Tyroxini kilpnäärme alatalitluse vastu. Kas peaksin kahtlustama SMi, jäsemete suremine ja surisemine tunduvad nii kahtlased. Lisaks valuhood randmetes, raske kirjutada ja kududa.. olen 25 aastane neiu.
Tere! Kirjeldatud kaebuste järgi SM ei kahtlusta. Sellegipoolest soovitan neuroloogiga rääkida ja arutada, miks jäsemed väga lihtsalt "ära surevad". Veelkord - ei pea selle põhjuseks SMi. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!2013 veebruaris oli peapõrutus, pärast mida hakkasid auraga migreenid koos paresteesiate ja motoorse afaasiaga aeg-ajalt.Pöördusin abi saamiseks neuroloogi poole ning tehtud sai rida erinevaid uuringuid lõpetades angiograafiaga MRT-ga, kus patoloogiat ei tuvastatud.Mure on aga selles, et lisaks migreenidele, mis küll viimasel ajal on väga harvaks jäänud, esineb alates eelmisest talvest teatud hoogudena SM-le sarnased sümptomid. Hood kestavad keskmiselt nädal ja sellel ajal on tunne kuidas vasakus jalas on kerge nõrkus ja ei tundu nagu oleks päris enda oma all(kõndida on veider), lisaks esineb nõrkust ka vasakus käes (käele toetudes enam väljendunud) ja fastsikulatsioone üle terve keha, kuid põhiliselt vasaku labajala piirkonnas. Paresteesiaid esineb samuti vasakus labajalas. Hoogude ajal on läbivalt kognitiivne võimekus langenud, pea oleks nagu vati sees, mõte aeglane. Tasakaal on kuidagi seletamatult teistsugune ja ka nägemine ebatavaline. Kusjuures vahel on esinenud ajutiselt diploopiat. Lisaks ka põiehäired.Hiljuti esines ka vasakus käes puhkeolekus eseme käes hoidmisel treemor.(Viimasel ajal esineb ka ajutist järsku kurtust ühes kõrvas, kuid see vist ei ole seotud SM-ga?)Kokkuvõtlikult on probleeme päris palju. Olen juba pikemat aega üritanud sellesse rahulikult suhtuda ja mõelda, et asi võib olla ka psühhosomaatilise päritoluga ja orgaaniline kahjustus puudub, kuid iga kord kui jälle see periood saabub on tunda elukvaliteedi langust ja murekoorem tõuseb. *Minu põhiküsimus aga selline: kas sellest kevadelt tehtud MRT-st angiograafiaga oleks olnud näha SM kolded? Tean, et haigus diagnoositakse MRT-ga koos kontrastainega, kuid minul seda ei rakendatud.Tänud!
Tere! Üsna keeruline on siduda kokku kõiki kirjeldatud sümptoome, lisaks negatiivset MRT leidu. Kui tõesti on tegemist migreenihoogudega, siis motoorse afaasiaga seotud kortikaalne ala on vasakus hemisfääris. Hiljem tekkinud vasaku kehapoole probleemid viitavad parema ajupoolkera toopikale. Üle keha fastsikulatsioonid ei sobi sellesse pilti. Väga usutav, et kirjeldatud somaatiliste kaebuste juures kaob rahu ja elukvaliteet langeb. Vastus põhiküsimusele: väga suure tõenäosusega näitab MRT valgeaine patoloogiat, eriti nö paljude episoodide esinemisel. Seda ka ilma kontrastuuringuta. MRT näitaks mitte ainult SM koldeid, vaid ka teistel põhjustel tekkinud patoloogiat. Arvan, et kirjalikust vastusest ei piisa. Ka "hoogude" vahelisel perioodil, kui kõik on korras, tehtav neuroloogiline staatus täpsustaks vastust esitatud probleemile. Soovitan tulla vastuvõtule. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere.2013a. on tehtud MRT antud haiguse kahtluse tõttu. Vastus oli järgmine: MRT uuring peaajust (T2+PD ax, T2 Tirm sag, T2 Tirm cor, T2* ax, DWI, ADC ax). MRT uuring lülisamba kaelaosast (T1 sag, T2 sag, T2 PD sag, T2 Spc ax, T2 cor). Leid: Ajuvatsakeste suurus, kuju ja asetus ning ekstratserebraalsete liikvoriruumide konfiguratsioon normist ei erine. Peaajus ja seljaaju kaelaosas demüeliniseerivale haigusele iseloomulikke koldeid ei ilmne; täheldatav on ainult 1 väike mittespetsiifiline T2 kolle F-dex valgeaines. ARVAMUS/SOOVITUSED Leid on normi piires. Nüüd tunnengi huvi, kas on võimalik, et kohe ei ole näha haigusekoldeid ja need võivad hiljem tulla ? Kas peab tegema korduva MRT? Ludupidamisega,K
Tere! Saan kirjast aru, et MRT on tehtud SM kahtlusel. (Korras)Vastuse tõlgendamine ja võib olla korduva uuringu planeerimine sõltub väga sellest, kui "tõsine" oli kahtlus tegelikult. Võib olla oli kaebustest/leiust tulenev SM kahtlus ainult üks mõte teiste seas. Võib olla mitte. Sellele saab vastuse anda raviarst. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Mul viimasel päevatel,alla- selja valud, väsimus,närvid????
Tere! Kirja teel kahjuks nii vähese informatsiooni puhul vastata ei ole võimalik. Soovitame pöörduda kindlasti esmalt perearsti vastuvõtule. Samuti tuletaksime meelde, et sclerosismultiplex.ee on portaal, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Tere,Olen 42.aastane naisterahvas. Minul on tekkis ühe kehapoole valulikkus juba paar aastat tagasi, valutab terve üks kehapool ning ka sama kehapoole liigesed on valusad. Lisaks hakkab valutama ühe kahapoole silm ning katsudes on nimetatud kehapoolel kõik punktid valusad. Vahest ka sipelgate jooksmise tunne ühe kahapoole jalas ja sõrmedes. Perearstile räägitud mitmeid kordasid, kuid tema arvab, et tegemist on kroonilise valuga, võtke valu vaigistavaid tablette ja küll läheb üle. No ei ole läinud, terve suve küll ei olnud, kuid sügise saabudes on sama jama tagasi. Lisaks tekib probleemide algusega ka tohutu väsimus ja pearinglus, ainult magaks. Seejärel läheb natuke paremaks , võibolla on nädal vaikust ning seejärel algab kõik uuesti. Vähemasti terve üleeelmine ja eelmine talv oli see küll nii. Kas peaksin pöörduma neuroloogile ja tegemist võiks olla Sclerosis Multiplexiga?
Tere! Kindlasti on tegemist vastiku ja elukvaliteeti häiriva probleemiga. Kaebuste põhjust kirja teel öelda ei saa. Soovitan pöörduda neuroloogi vastuvõtule, kes saab kontrollida, kas lisaks kaebustele ka nö neuroloogilist leidu on, mille alusel kaebuste põhjust seletada ja/või vajadusel uuringuid korraldada. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,minu mehel 56a.on probleem ,tugeva stressiga ja magamisega,kas teie erakliinik saaks aidata uuringul.Elab Tallinnas.
Tere! Tundub, et olete saatnud kirja valele aadressile. Tegu on portaaliga, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti ning vajadusel teiste erialaarstide vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Tere taas, kirjutasin enne frontaalsarvede laienemise teemal. Tänan teid vastuse eest, kuid kuna mure on suur, loodan väga, et saate veel mõnele küsimusele vastata.Olen lugenud, et selline eessarvede laienemine nooremas eas viitab olenevalt sümptomitest kas (ähvardavale) Huntingtoni tõvele, mõnele muule ajuatroofiat põhjustavale haigusele või sellele, et vastava piirkonna ajukude on kokku surutud e n-ö vesipäisusele (kas viimasel juhul peaks MRT-l olema ka teisi leide?). Ühtegi leebemat võimalikku põhjust ma ei tea, kas neid on?
Tere! Liikvoriteede (eessarvede) laienemine võib olla üks märk erinevate ajuhaiguste korral. Samuti võib selline leid olla nö "juhuleid" ja midagi muud see ei tähenda. Kirja teel täpsemalt vastata ei saa. Selge, et mure on suur. Seda saab lahendada ikka ainult arsti (neuroloogi) vahetul osalusel. Lugupidamisega dr. Sulev Haldre
» Tere,jutt järgmine!vererôhu probleemid hakkasid umbes aasta tagasi(kòrge)!kirjutati tabletid välja,need pole aidanud! Nüüd on selline asi,et südame piirkonnas on peaaegu iga päev valud,terve keha on nôrk,kôht on lahti,nahk on tuim,tekivad krambid,paanika hood,süda puperdab! Olen käinud arstide juures uuringutel aga mitte midagi! Oken alles 21 aastane,tegelesin 13aastat aktiivsekt spordiga! Alkohooli ja suitsu pole üle kahe kuu tarbinud! Olen sellisest asjast väsinud ja loodan teie abile
Tere! Kirjas märgitud korduvad konsultatsioonid ja tehtud uuringud tähendavad seda, et nö kehalist haigust ei ole diagnoositud. Seega on täiesti võimalik, et kirjeldatud kaebused on nö stressiga seostatavad aistingud ja probleemid. Kirja teel diagnoosimine ei ole parim moodus, selleks on vajalik kohtumine ja pikem vestlus. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere. MRT järgi on külgvatsakeste frontaalsarved sümmeetriliselt laienenud (teisi muutusi pole). Mida sellest arvata? Tegu 30aastase inimesega, kel mälu- ja keskendumishäired, raskused õigete sõnade leidmisel, muutlik meeleolu ning aeg-ajalt esinev lihasnõrkus (puudutab rohkem jäsemete lihaseid).
Tere! Kuigi radioloogi kirjelduses on märgitud frontaalsarvede laienemine, ei saa seda vastust otse siduda kaebustega. Neuroloogilise leiu ja kaebuste analüüsimisega peaks tekkima arstil hüpotees probleemi olemuse kohta. MRT uuring on väga oluline, kuid ikkagi kliinilise leiu kontekstis. Teadmata kliinilist tausta, ei saa automaatselt tõlgendada radioloogilist leidu. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere, Viimase umbes kahe kolme kuuga olen tundnud, kuidas ma muutun nōrgemaks ja ei tunne ennast justkui tervena.. Samas ei ole olnud eriti suurt pōhjust minna ka arsti juurdes ja seletada teisetle miks sinna minna oleks natukene raske, aga ma praegu proovin..Niisiis viimastel kuudel olen tundnud, et muutun nōrgemaks, tihti tōmmbab parema jala talla alt krampi, see ei ole kûll väga valusalt aga siiski on see häiriv ja kestab umebes nii 5-15 minutit. Vahel tuleb terav valu ka kōhu paremale poole ja ka vahel südame piirkonda, mis muidab mōlemal juhul hingamise väga valusaks ja vaevaliseks. Viimasel ajal on tund tihedat järsku ja väga valuliku valu kuklas ja peas erinevates kohtades. Ka käed on värisema hakanud.Kas te teate milles vōiks asi olla? Ise olen 16 aastane eestist pärit tüdruk ja varasemalt selliseid probleeme pole olnud, kuna olen sportlik tüdruk..
Tere! Soovitan teil pöörduda perearsti vastuvõtule, võtta perearstilt põhjalik saatekiri ning tulla seejärel minu (dr Sulev Haldre) vastuvõtule. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» TereMul on viimasel ajal esinenud lihastõmblusi, näpus ja jalgades ja tunne nagu varvast sikutaks mingi lihas. Uurisin internetist nende asjade kohta ja on tekkinud paras paanika peale ja kardan, et mul on SM, nüüd peale seda tunnen torkeid keha erinevates piirkondades ja nagu jalad sureks kiiremini ära ja on lihased nagu pinges jne. Olen põdenud ka kunagi Generaliseerinud Ärevushäiret ja tunnen, et see hakkab jälle tagasi tulema. Kas peaksin muretsema või võivad need sümptomid ka mõnede muude haigustega esienda. Lasin ka omal pereaarstil rahustavaid tilku välja kirjutada kuna muidu ei suuda pead selgena hoida vaid muretsen pidevalt selle peale. Olen 25 aastane noormees.
Tere! Kirjeldatud kaebused võivad olla tingitud ärevushäire foonil täiesti tavaliste kehaliste aistingute nö „ülevõimendamisest“. Olemata mõne neuroloogilise haiguse tundemärgiks, häirivad need aistinud elukvaliteeti rohkemgi kui näiteks mõnikord Sclerosis Multiplex. Soovitan veelkord pöörduda perearsti vastuvõtule ning rääkida kirjeldatud kaebustest. Rahustavad tilgad on head ja mugavad võtta. Võib olla on aga vaja teha rohkem – konsulteerida psühhoterapeudiga näiteks. Tervitades dr Haldre
» Tere. 4.5 aastat tagasi peale sünnitust tekkis mul 3 lülisamba kompressioonmurdu. Pühjus osteoporoos. Kuu aega tagasi lisandus ka neljas murd. Kuid soovin rasestuda. Kas on suures riskid ja kuidas end hoidma sel ajal peaksin? Tänud.
Tere! Tegu on portaaliga, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti ning vajadusel teiste erialaarstide vastuvõtule. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Miks on oluline, et inimene tunneks sellist suhteliselt ebameeldivat tunnet, nagu valu?
Tere! Tegu on portaaliga, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Tervitades, sclerosismultiplex.ee
» Aga miks siis nii tehti mind võeti tartu haigla emose sisse peaajuinfarktiga ja kirjas on paberitel et see oli 1 atakk sm haigusest Ült teaknoos pandi ikka sm mulle välja kuigi siis kusis arst mu käet kas kirjutan insult välja siis ütlesin et ei mitte seda kirja panna aga kas nüüd oleks seda võimaluk mulle uuesti kirja panna et oli mul insult siis kui ma olin 27a mul on kõik arsti paberid alles. Kuigi ma ei tahaks üskda seda et mul oli see 1 atakk kuna mul oli parem pooolse keha hüpotoomija ehk paremapoolse keha halvatus ja teatsin mis on insult olin siis vaid 27 kui see asi juhtus minuga ja olen väga kurb et mul tartu arst ei öelnud et mul on olnud insult vaid ütles mulle emo arst kes oli meeste rahvas Kahjuks ei tea kuidas edasi elada ja mida edasi tea
Tere! Tänud täiendava selgituse eest, küsimus vajab kindlasti vastust, kuid seda oleks mõistlik teha arsti vastuvõtul. Soovitaksin teil tulla vastuvõtule kas dr Sulev Haldre või dr Irja Kalbe juurde. Info vastuvõtule registreerimise kohta leiate veebilehelt http://www.kliinikum.ee/. Lugupidamisega dr Haldre
» mis mõju avaldab kanep Sclerosis Multiplexile.
Tere! Kanepi kasutamise võimalik kasu SMga patsientidel on lihastoonus vähendamine ning sellega seotud muude kaebuste vähendamine. Tõesti on uuringutega näidatud osadel patsientidel lihastoonuse vähenemine ning elukvaliteedi paranemine. Kliinilistes uuringutes kasutatakse täpselt mõõdetud tetrahüdrokannabinooli (THC) ning kannabidiooli (CBD) koguseid sisaldavaid ravimeid. Ravitulemuste ja kõrvaltoimete tekkimise kirjeldamisel on väga tähtis teada, millist ravimit täpselt kasutati. „Kanepis“ on mitusada aktiivset ühendit, nendest olulisemad THC ning CBD. Esimene nendest psühhoosi soodustav, teine mitte. Tavaliselt meedias leviv soovitus kasutada „meditsiinilist kanepit“ on sügavalt ekslik, sest juhuslikult valitud ja valmistatud ühendite manustamisel on teadmata tegelikult organismi sattuvate ainete hulk. Ravimiseks ei saa sellist tegevust kuidagi nimetada. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,Kas saab ka ilma saatekirjata neuroloogi vastuvõtule ja vajalikud uuringud SM-i jaoks teha. Kui nt registreerin tasulisele vastuvõtule kas siis uuringud on ka tasulised?Lugupidamisega ning Teie tagasisidet ootama jäädes;Liilika
Tere! Neuroloogi vastuvõtule tulemiseks on vaja saatekirja. Tasulisele vastuvõtule saab tulla ilma saatekirjata. Uuringud, mis on kokku lepitud tasulisel vastuvõtul, on samuti tasulised. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere!Pöördun teie poole, et veidi lisainfot saada. Mul on MRT uuringu ning lumbaal punktsiooni tulemuste põhjal diagnoositud multipleksia ning nüüd arstid soovivad alustada raviga. Ravi on siis algul süstide näol(kolm korda nädalas). Minu küsimused: 1) Kui kindel on see diagnoos, kas ma peaksin veel spetsialistidega konsulteerima ning ootama raviga? Kui alustada raviga, siis kui raske on üldjuhul see ravi? Võib-olla oskate tuua näiteid teistet inimestest, kes on samas situatsioonis olnud ehk kuidas nemad on talitanud?
Tere! Sclerosis Multiplex, ilmselt ägenemiste-paranemistega vorm on Teil diagnoositud mitmete tunnuste alusel –MRT ja liikvoriuuring. Rääkimata haiguse kliinilistest tunnustest. Soovitatud ravi on mõeldud järgnevate ägenemiste tõenäoliseks vältimiseks. Ravi alustamist arutab konsiilium vähemalt kolme arstiga, kes hindavad kõiki asjaolusid. Loomulikult selgitatakse patsiendile diagnoosi ja ravi erinevaid asjaolusid. Arvan, et soovitus ravi alustada on tehtud suure vastutustundega. Mida on teinud samas situatsioonis inimesed? Otsustanud erinevalt – on raviga nõus või ei ole. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere! Tunnen tõsist mure oma isa pärast,ta on 48a vana ja kurdab selliseid sümptomeid nagu selja valu,käte ja jalgade tundetus,kordinatsiooni halvenemine,pea käib ringi ja pilt ujub ees,ta keeldub arsti juurde minemast ja ma tahaks väga teada mis tal võib viga olla.Muretsen hulluks.Palun aidake!
Tere! Kahtlemata peab leidma nende häirete põhjuse. Ilma arsti juurde minemata seda teha ei saa. Kas on konkreetne põhjus, miks visiit arsti juurde vastumeelne on? Kirjast selgub, et pereliikmele terviseprobleemidest räägitakse. Loodan, et probleeme saab arutada ka koos perearstiga. Seda enam, et tõepoolest võib olla arstlikku tähelepanu nõudva probleemiga. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere.Mul selline mure juba 4-5 päeva , et vasaku jala sääremarjal on katsudes valus ja ka valutab , olen võtnud magneesiumi tablette aga miski ei aita .Selline tuim ja kohati päris tugev valu.Mida teha veel võiks sest hooti on valu ikka päris tugev ka käies.Ette Tänades ja vastust ootama jäädes , Ene
Tere! Täname kirja eest. Võimalikke põhjuseid (teadmata patsienti) on palju, sealhulgas näiteks: äratõmmatud lihas, lihashaigus, veenipõletik, närvijuure (S1) või närvi ärritus, kahjustus jne. Ilma patsienti nägemata kirjalikult kahjuks täpsemalt vastata ei saa. Soovitame pöörduda arsti konsultatsioonile. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» tere olen 18 ning mul on viimasel ajal tekinud värinad vahel käib pearingi,valutab ning nõrkus. millest on need tingitud ja mida teha
Tere! Kahjuks ei ole kirja teel võimalik antud küsimusele vastust anda. Soovitan kindlasti pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule. Lugupidamisega dr Haldre
» Tere,olen 32 a,naine.Aasta tagasi,hommikul ärgates käis mul pea meeletult ringi,õhtuni kiirabis tilka saades olukord leevenes.Suunati kõrvaarstil,sain diagnoosiks healoomuline vertiigo,ravin siiani bertacergiga.Aastaga on hakkanud meeletult liigesed valutama,lisaks nägemishäired.tehtud peast kompuuter kus kõik korras pidi olema.olen ise täheldanud ,et see kõik käib hoogudena.Nüüd paarnädalat tagasi hakkas jälle pearinglus.,liigesed valutavad ja vasaksu jala säär ja allapoole on tuim.Igal öösel surevad käed ja jalad,ärkan valupeale .Lisaks ühel ööl ärgates olin vasakust silmast pime,mis hommikuks taastus.Kas see kõik võib olla vertiigost või närvidest?
Tere! Vertiigo tähendab karusselli taolist pearinglust. Liigeste valu või ühe silma pimedust ei peaks olema. Kindlasti on näidustatud põhjalikum uurimine kaebuste põhjuse selgitamiseks. Soovitan alustada perearstist, edasi vajadusel muud tegevused. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere! Üks hommik läks mul nägemine natuke uduseks. Umbes tunni aja pärast läks tuimaks pool ùlemist huult(vasakul pool). Siis läks tuimaks vasak käsi küünarnukini. Ja siis pool keelt( vasakult) . Enesetunne oli halb . Iiveldas , kylmavärinad.. Tuli kiirabi . Veresuhkur oli korras , sydamega koik korras. Andis rahustit ja diagnoosiks ärevushäire.. Paar päeva oligi koik korras . Nyyd on juba kolmas päev iiveldus . Käsi päris tuimaks ei lähe aga imelik on ja sama on vasaku näopoolega. Peas rōhub. Kõrvades nagu krabiseb midagi, tuksub( see on mul muidugi juba pikemat aega. Peab panema selle kõrva vastu patja , kus krabiseb, siis laheb krabin ära. Aga seda ka korraks. Kui juba magama olen jäänud , siis see ei sega). Perearsti juures käisin . Arst arvab et närvidest. Umbes 2aastat tagasi on ka pead kontrollitud kompuutris , siis oli sellega koik korras.
Tere! Kirja teel küsimusele pädevat vastust anda ei saa. Kirjeldatud kaebuste tõlgendamiseks peab patsienti ise nägema ja uurima. Soovitus oleks siiski konsulteerida uuesti perearstiga, kes vajadusel suunab vastava erialaarsti juurde. Lugupidamisega dr Sulev Haldre
» Tere, mu mehel on SM ja võtab ravimit kopaxone igapäev.Kuid olen nüüd rase kas see on mulle/lapsele ohtlik või ei ole sellega mingeid kõrvalmõjusi/tühistusi?
Tere! Põhjalikult on uuritud seda, kuidas mõjutab ravimite kasutamine raseduse ajal loodet. Tulemused kinnitavad, et SMi haiguskulgu muutvate ravimite - interferoonide ja glatirameeratsetaadi kasutamine raseduse ajal on suhteliselt ohutu. Rõhutan, et ametlik informatsioon ei soovita nende ravimite kasutamist raseduse ajal. Ei leidnud konkreetseid andmeid esitatud küsimusele vastamiseks: ravimit kasutav mees, terve naine. Arvan, et üldistades glatirameeratsetaadi kohta teadaolevaid andmeid, ei ole Copaxone'i kasutamine mehel ohtlik naisele või lapsele. Lugupidamisega dr Haldre
» Olen 61 a.naine.Mul diagn.KOK ja koormusastma ja rasked vereringehäired-migreenid. Magnetresonants.tomogr.näitas tihendeid kopsus ja nende juures ka küsimärk.Samas spirograafis on näha et haigus pole edasi arenenud,ka kiirabi pole kunagi mõõtnud hapnikusisaldust veres alla 99%.Koormustaluvust tõesti pole.Rohtu ei võta.Süda annab tunda rütmihäiretega,mida tõestada ei õnnestu. Aga väga häirib pearinglusehood.Migreenilaadsed olid aastate eest iga kuu mitu korda ja kestsid 3 päeva.Nüüd need vähenenud palju.Tasakaaluhäireid olnud läbi aastate 6-7 a ?)See tekitab kerge kõnnakuhäire nii et teadlikult kergelt kontrollin oma käiku.Kiirabi olen kutsunud just peapöörituse puhul mis hirmutav,aga nad on hakanud mind totuks
Tere! Tänan küsijat põhjaliku kirja eest. Tunda on sügav elukvaliteedi häire. Kirja vahendusel sisuliselt aidata ei saa. Soovitus tundub formaalne, kuid tõesti arvan, et parima võimaliku soovituse saab patsient vahetus vestluses ja arutamisel oma perearstiga. Vajadusel ka mõne teise eriarstiga. Kirja teel paraku mitte. Lugupidamisega dr. Haldre
» terekust leida harjutused,kood piltitega.mis peab tegema peale põlve sidemete op?
Tere! tegu on portaaliga, mis edastab informatsiooni haigusest nimega sclerosis multiplex ning informeerib ja nõustab patsiente, kellel on sclerosis multiplex. Soovitame teil abi saamiseks pöörduda perearsti ning vajadusel teiste erialaarstide vastuvõtule. Tervitades sclerosismultiplex.ee
» tere.minul on selline küsimus et mul on mõlemas jalas torkiv tunne ja jalad valutavad vahepeal.arvatakse et see tuleneb seljavalust aga kui selg ei valuta siis jalgades on ikka see tunne.Kas see võib nii olla?Käisin mingi aeg röngenis ja röngen pilt oli korras.Aga kas röngen pilt näitab närvikahjustust seljas?
Valu jalgades võib olla põhjustatud seljast, võib olla ka muul põhjusel. Arst saab läbivaatusel neid võimalusi hinnata. Üsna kasulik on teha ka lihaste-närvide elektriuuring (neuromüograafia). Tavaline röntgenpilt seljast ei näita närvikahjustust. Parimat dr Sulev Haldre
» Olen 22-aastane noor naine ja mures sinise laigu pärast käe varre sisemisel poolel.. Näeb välja nagu verevalum, aga mingit valu pole.Mõni väike täpp on ka ümber sinise laigu.On ka varem harva esinenud.
Mure on mõistetav. Väga võimalik, et tegemist ongi verevalumiga. Mitte traumast, vaid mõnikord läbi väikeste veresoonte nahaalusesse koesse sattuvast vähesest verest. Kirja teel täpsemalt öelda ei saa. Soovitan rääkida perearstiga. Tervitades dr Sulev Haldre
» Mishaigus võib olla ? Pea on valutanud 3 päeva järjest . Ei kannata valgust ,ei meeldi trepist üles minek ja täpsemalt valutab kulmude keskelt , nina üleval .
Kirjeldatud kaebused esinevad erinevate krooniliste probleemide (näiteks migreen) ja ka ägedate haiguste korral (näiteks otsmikukoopa põletik, peaaju- ja või kelmete põletik). Kindlasti on vaja konsulteerida perearstiga. Tervitades dr Sulev Haldre
» Tere!Minu vanaemal oli SM ja praegu on ka minu emal. Kuigi lugesin, et tegemist pole geneetilise haigusega, kardan ikkagi, sest see on juba kahte generatsiooni puudutanud. Kas ma tõepoolest pean ootama, kas kunagi löövad mul välja mingid sümptomid või mitte või on võimalik ikkagi mingite uuringutega haiguse olemasolu varem välja selgitada?
Geenid on olulised immuunsüsteemi kujundamisel. Samas ei tähenda teie kirjeldatud vanaema-ema haigestumine seda, et ka Teie kindlasti peaksite pärast haigeks jääma. Väga soovin, et Te ei oota ja ei jälgi võimalikke sümptoome, vaid elate normaalset elu. SM on kliiniline diagnoos, varasemate uuringutega haigust ette kindlaks teha või prognoosida ei saa. Tervitades dr Sulev Haldre
» Tere!Kuu aega tagasi täheldasin silmatundlikkuse muutust. Kõik algas sellest, et silme ees hakkasid õrnalt jooksma hõljumid. Ühes nendega tuli ka silmatundlikus, mille panin üle pika aja välja tulnud päikese arvele. Päike kadus aga tundlikus silmakoopas jäi endiselt. Mõne aja pärast tulid ka peavalud meelekohtades, kuklas ja otsaees. Aspiriin ei aidanud. Läks veidi rohkem aega mööda ja siis tuli kätesse ja jalgadesse ebamäärane surin, mis nüüd viimase 4 päeva jooksul on kaasa toonud valutorked. Käisin silmaarstil, kes ütles, et silmadega kõik korras...Sain juhuse tõttu kohe aja ka neuroloogile, kes mind kopsides ja kraapides läbi vaatas ning ütles, et refleksid on kõik kenasti korras. Pean lisama, et aastavahetusel lõid mul nädalaks välja ka ärevushäirele omased sümptomid (kartus, et minestan, paanika, vatis olek, tasakaaluhäired, tinnitus) kuna elasin üle valusa kaotuse. Sain tol korral xanaxiga asja täiesti kontrolli alla. Rääkisin sellest ka arstile, kes taolised valutorked ja surina koheselt ärevuse arvele pani. Soovitas mul kuu aega xanaxit edasi võtta. Samas tunnen, et xanax teeb mind rahulikuks aga valutorked on endised kui mitte isegi tihedamad. Küsin nõu, kas ma peaksin rahunema ja rahulduma arsti kopsimise ja kriipimisega ja kui refleksid korras, siis ei peaks ma sm-i kartma? Olen täielikus sisemises rahutuses, kuna lugesin sm-i siinseid sümptomeid ja tunnen neis enda omi ära...Täpsustan veel, et olen 23. aastane neiu.
Kirja teel vastamine on ebamäärane. Õigem on arvestada silmaarsti ja neuroloogi vastuvõtul kuuldud otsuseid ja soovitusi. Arvan, et Teid vahetult näinud arsti nõuanded on asjalikud. Arvan ka, kui tõesti nimetatud kaebused ärevusega seostati, siis ainult xanaxi kasutamine ei pruugi olla piisav. Xanaxi pikaaegne kasutamine ei ole võib olla ka kõige parem variant. Soovitan arutada perearstiga ka teisi võimalusi, näiteks kas oleks näidustatud psühhoteraapia jm ravimid. dr Sulev Haldre
» olen 52 aastane.Pidevalt diagnoositud tapsustamata spondylopaatia,rontgenpilt seljast halb,nimmepiirkonnas sklerootiline, koksartroos 2.aste.Muret teeb aga vasem jalg,on tekkinud aasta jooksul liikumishaire,trepist ules alla raske liikuda,pikemat maad kondida raske,vasem jalg raske,nimmeosas nagu telliskivi,kipun lonkama,peale istumist vasema jala reie ja saareosa kangestub nagu oleks puujalg,kondides laheb tasapisi puujalatunne yle,nuud eelmine nadal kaisin kogenud pimemassoori juures,reie ja saare tagumist osa ma ei tundnudki 1. kord,3. kord hakkasin tundma.masoor on kindel,et multiplex.reumatoloogil kaisin juba aasta tagasi,kes utles,et see haigus ei ole reumaatiline,liikumishaire pohjus on ebaselge,ortopeedil kaitud,ytles et vasemas jalas dystoonia,laksin neuroloogi juurde,see ytles,et dystoonia pole,kahtlustab spinaalstenoosi,mul on mrt nimmepiirkonnast marsikuus,kas see naitab ka multiplexi olemasolu kui on see haigus,massoor kyll ytles,et haiguskolle on selja keskel.Mida teha.Kas registreerida end spetsiaalsetele uuringutele Tartus,aga kus see on,annaksite andmeid Tartus multiplexi uuringutele,olen nous minema ka tasulistele. Lisandunud on ka tasakaaluhaired,varvastel ja kandadel olla ei saa,tasakaalu pole
Toetun suure usaldusega patsiendiga kokkupuutunud neuroloogi arvamusele. Pidades võimalikuks lumbaalstenoosi tehakse MRT uuring. MRT abil saab nimmepiirkonna seisu väga hästi objektiviseerida. Nimmepiirkonna MRT uuring ei "näita Sclerosis Multiplexi". Samuti ei näita iseseisvalt ja absoluutselt kindlalt seda haigust ka peast tehtud uuring. Soovi korral saate registreerida ennast Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogide vastuvõtule. Informatsioon selle kohta on www.kliinikum.ee lehel. Parimat soovides, dr Haldre
» Tere. Mida teha kui mu jalad istudes ja vahel isegi seistes ära surevad. Ja magades sureb käsi ära. see kõik on nii ebameeldib.osad räägivad,et magneesiumi puudus,,aga ma kasutan magneesiumi,et mis veel võib probleemiks olla ?
Probleeme (haigusi), mis põhjustavad kirjeldatud kaebusi, on väga erinevaid. Neuroloogilistest haigustest nii närve kui ka kesknärvisüsteemi kahjustavad. Tegemist võib olla ka esmaselt närvisüsteemist väljaspool oleva põhjusega. Samuti on võimalik, et peale kirjeldatud subjektiivsete kaebuste midagi muud olulist ei ole ja "haigust" selgelt diagnoosida ei saa. Sellepärast ei ole võimalik kirja teel rahuldavalt vastata. Täiesti kindlasti saab perearst visiidi ajal kõige põhilisemad küsimused vastata ja kui tõesti vaja on, suunata konkreetse küsimusega eriarsti juurde. Parimat soovides, dr Haldre
» Tere,selline mure,et mu elukaaslasel hakkasid eile põlved valutama,täna aga on asi palju hullem ja nüüd ei valuta ainult põlved vaid valu kiirgab ka säärde.Lisaks sellele piinavale valule on sääred veidike tuimad ja surisevad.Jalgu eriti liigutada ei saa.Ühtegi otsest traumat aga pole olnud.Palun abi mida edasi teha?
Kirjeldatud kaebused on kahtlemata elukvaliteeti väga häirivad. Paraku ei saa kirjelduse järgi öelda sedagi, kas tegemist on neuroloogilise haigusega või mitte. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, et saada esialgne aga võib-olla ka konkreetne arvamus. Parimat soovides dr Haldre
» Kas SM haigusega ei tohi tarbida kompleksvitamiine? Kuulsin, et me ei tohi tugevdada immuunsust, miks?
Tervena elamise üks tingimustest on normaalselt talitlev immuunsüsteem. Immuunsüsteemi toimimiseks on vajalikud ka vitamiinid. Rõhutatakse D-vitamiini tähtsust immuunsüsteemi bioloogias. On leitud, et D-vitamiini vähesus võib olla seotud suurema SM'i tekke riskiga. Samas ei ole veenvalt näidatud, et D-vitamiini manustamine suudaks muuta SM'i kulgu. Arvan, et sama keeruline on tõestada, et normaalselt toituval ja korras ainevahetusega inimesel kompleksvitamiini kasutamine kliiniliselt oluliselt tugevdab immuunsüsteemi. Sclerosis Multiplexi korral on tegemist immuunsüsteemi häirega, kusjuures tugev-nõrk jaotus pole päris kohane. Tegemist on immuunsüsteemi vale reaktsiooniga. Arvan, et kompleksvitamiinide kasutamine SM'i korral ei ole vastunäidustatud. Ei saa väita ka seda, et nad valikuta näidustatud oleksid. Parimat dr. Haldre
» Tere. Olen mees 50a, ülekaaluline .Kasutan diabeediravimeid.3-4 aastat tagasi hakkasin kauem püsti seistes tundma tuimust paremas esimeses reielihases. Hiljem hakkas surema ka vasaku jala lihas.Praegu peale 15 min. seismist on tuimad mõlemad lihased ja veidi hiljem hakkavalt kõrvetavalt valutama. Istudes või kükitades valu kaob, kuid tõustes asi kordub.Praegu olen 4 kuud aktiivselt liikunud 7-8 km päevas.Kõndides ilmub jalgade suremine veidi hiljem umbes 30-40 minuti pärast. Umbes 50 sek. suusahüppaja asendis ja asi paraneb.Teile kõike head soovides Tom.
Arvestades kirjeldatud kaebusi soovitan pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule kontrollimaks, kas kaebuste põhjuseks võiks olla lülisamba kanali ahenemise sündroom. Kui perearst ei leia muud olulist põhjust, on neurokirurgi konsultatsioon tõenäoliselt vajalik. Parimat, dr. Haldre
» tere. Olen 31 a naine,kel on probleeme viimasel ajal tervisega. Mul hakkasid viimastel nädalatel vasak jalg ja käsi nagu algul kergelt surisema ja nüüd tunnen,et asi on hullem. Iseenesest jalg ja käsi tuimad pole,aga nagu selline tunne,et olex kaua ühel jalal seisnud ning veri pole juurde pääsenud. Mul on ka veenilaiend vasakul jalal,arvasin juba,et äkki see takistab vere voolavust. K6ige rohkem väljendub,kui olen pinges ja muidugi selline tunne,et jalg oleks paistes aga pole. Ja käel tunne nagu külm tuul puhuks ja külmetaks,aga tegelt soe.
Kirjast saan aru, et suhteliselt hiljuti on tekkinud tundlikkusega seotud häired kehapooles, need häired on süvenenud. Soovitan kohe rääkida perearstiga, kes kontrollib tervist üldiselt, kuid väga tõenäoliselt on vaja ka neuroloogi arvamust. Parimat, dr. Haldre
» Tere.Käisin 18-21 dets haiglas sm ravil.Nüüd aga kael ei liigu ja närvivalu lööb peast õlga.Kas see seotud raviga või midagi muud?Kuigi enesetunne super va kael ja õlg.Terv Sirle
Kas haiglas tehti pulssravi SM ägenemise tõttu? Kui nii, siis ravi „närvivalu“ põhjuseks ei ole. Täpsemalt kirja teel vastata ei saa. Kõige parema vastuse saate oma raviarstilt. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Tahtsin küsida,et kas on normaalne, kui parenas kõrvas on tunda aeg ajalt pulssi? Kas võib olla tingitud ka madalast vererõhust või väsimusest? Mida peaksin tegema ja vajadusel kelle poole pöörduma?
Aeg ajalt „pulsi tundmine kõrvas“ ei pruugi kuidagi viidata konkreetsele haigusele, s.t. tegemist võib olla üsna füsioloogilise aistinguga. Kirja teel täpsemalt öelda ei saa. Soovitan rääkida perearstiga, et leida põhjus – vererõhu muutused, väsimus või midagi muud. Parimat, dr. Haldre
» Tere,Olen 38.aastane naine. 1,5 aastat tagasi oli mul parema jala hüppeliigese murd. Seega , kogu liikumine käis vasaku jalaga ja umbes aasta tagasi hakkasid kummalised valud. Nimelt hakkas valutama terve vasak külg, jalg, puus, käsi, õlg, lõug ja pea. Lisaks hakkasid vasakus kehapooles ka lihased tukslema. Mingil hetkel läheb üle ja siis on jälle tagasi. Lihtsalt valutab ja on valus terve üks kehapool . Olen rääkinud teemat ka oma pereastiga, kuid tema arvab, et mingit tõsist häda see tähendada ei saa, kuna ühte kehapoolt ei juhi üks närv. Kas peaksin seda juttu uskuma jääma või pöörduma hoopis neuroloogi poole, kuna olen nüüdseks lugenud, et ka sclerosis multiplexi puhul võib valu teha just näiteks terve üks kehapool?
Õige on, et ühte kehapoolt ei juhi üks närv. Kokkuvõtlikult arvan, et kirjeldatud kaebused ei ole kõige tüüpilisemad „SM kaebused“. Neuroloogi vastuvõtule tasub igal juhul pöörduda, sest tavalise kliinilise neuroloogilise uurimisega saab üsna usaldusväärselt diagnoosida nende kaebuste olemust ja aimata põhjust. Parimat, dr. Haldre
» Tere, kas MRT uuringuga saab kindlasti välistada Sclerosis mulitpleksi?
MRT uuringuga ei saa kindlasti välistada Sclerosis Multiplexi. Samuti ei saa MRT alusel kindlasti öelda, kas tegemist on SM-iga. See tähendab, et MRT on väga olulise kaaluga SM-i diagnoosimisel, kuid otsustamiseks on vaja teada teisi andmeid ka. Parimat, dr. Haldre
» Tere.Aasta tagasi sain teada ,et mul on SM.Algas peale sünnitust ,et tekkisid tasakaaluhäired,väsimus,liikumisega tekkisid probleemid ja parem käsi suri ära.NB!Ravi ei alustatud.Nüüd aga on aasta mõõdas ja Mul on tekkind jalgades näride surinad ja vasak käsi sureb ära.Minu kysimus on kas siis nyyd äkki hakatakse raviga peale..Näha on ,et mul läheb järjest halvemaks.Aitähh sirle
SM ravi alustamiseks on teatud reeglid. Muidugi ka igal konkreetsel juhul asjaolud, miks alustatakse või ei alustata ravi. Kirja teel otsustada ravi alustamise näidustust ei saa. Kindlasti soovitan pöörduda oma raviarsti poole, kes SM diagnoosis. Parimat, dr. Haldre
» Olen sm haige ja teen Betaferoni süste.Viimastel nädalatel lööb paremasse künnarnukki surina sisse nagu sureks käsi ära ja mõnel pool kehal on tekkinud verevalumid,mis aegapidi kaovad.Millest see kõik?
Surina kohta käes ei saa täpselt öelda. Verevalumite tõttu tuleb kontrollida verehüübimisega seotud trombotsüütide arvu. Parimat, dr. Haldre
» iga päev, eriti ööseti esinevad jalgades krambid, vahest 2 korda. Läheb üle, kui võtan sisse magneesiumit. Ööpaeva jooksul tarbin B6 magneesiumit 4 tk ja puhast magneesiumi 2-4 tabl., 2 nädalat järjest. Minul on põlvede polüartroos. Krambid esinevad 2 aastat, aga viimase 2 nädala jooksul iga päev. Suvel on parem ja soe ravi sobib. Mida ma peaksin ette võtma+
Periooditi võib võtta nimetatud tablette – nendest on ju kasu olnud. Kaks nädalat halvenemist ei tähenda tingimata uue haiguselehekülje keeramist. Väga võimalik, et saa midagi põhimõttelist ette võtta. Tuleb jälgida, mis aitab ning seda teha; ja vastupidi. Parimat, dr. Haldre
» TervistOlen 42 aastane naisterahvas. Mure algas 2-3 nädalat tagasi kui hakkasin käima trennis. Nimelt tempokal liikumisel surevad varbad ära. kui tempo maha läheb, siis verevarustus taastun ja ma tunnen jälle varbaid. Jäsemed külmetavad pidevalt. Miks mu varbad muutuvad tuimaks. Ette tänadesTerje
Kui varvaste tuimus ei tule spordijalatsitest ja teistest mehhaanilistest põhjustest, siis on võib olla vaja teha veresoonte uuringud. Kui jäsemete külmus on varasemast, pikema aja jooksul, siis on see autonoomse närvisüsteemi omapära. Täpsemalt vastata ei saa. Parimat, dr. Haldre
» Millal on kavas korraldada teabepäevasid.
Hetkel ei oska uute teabepäevade toimumise kohta täpsemalt öelda, kuid küsimuste korral võiksite pöörduda oma raviarsti poole või võtta ühendust Eesti SM Ühingute Liiduga, samuti maakondlike SM ühingutega - paljud neist korraldavad patsientide ja nende lähedaste kokkusaamisi ning muid huvitavaid sündmusi. Leiate nad nii Internetist kui ka Facebookist.
» Tere.Selline küsimus on ,et käimisel tekib tasakaalu kõikumistunne,ujudes ,rattagasõites on kõik hea ja ok aga just käimisega võtab kõikuma ? mis põhjus võiks olla.Tänades ,Imre
Tasakaal on inimesel reguleeritud väga mitmel tasemel. Kui rattaga sõita saate, siis ehk kapitaalset probleemi ei ole. Täpsemalt määratleda seda, miks liikumine või tasakaal häiritud on just kõndimisel, saab ainult arsti vastuvõtul. Parimat, dr. Haldre
» Ühel päeval ei saanud enam kandadel kõndida.Paremale jalale toetada oli valus ja jalg valutas labajalast ülespoole ööd ja päevad.Sõin tablette ja valuvaigisteid. Nüüd, 15 päeva hiljem ,jalg enam nii kõvasti ei valuta, kuid parem jalalaba ei allu minu korraldustele, eriti suur varvas.Samal ajal tunnen, et jämesoolel ei ole ka jõudu, et sealt mittevajalik väljutada, pean seda kuidagi mingeid lihaseid pingutades tegema.Kas on võimalik, et minu normaalne olukord taastub?Mida teha?
Valu sääres, siis labajala nõrkus võivad tingitud olla näiteks kas närvijuure või peroneaalnärvi kahjustusest. Keeruline on kommenteerida jämesoole jõu puudumist. Kui lisanduks ka näiteks lahkliha tuimus, võib see põhimõtteliselt olla mitmete närvijuurte kahjustus lülisamba kanalis. Kui nii, siis soovitan kiiresti pöörduda arsti vastuvõtule. Parimat, dr. Haldre
» Tere,paremal käel on keskmine sõrm tuim,väga halb tunne on.mis see võik olla?
Kui sõrm on tõesti tuim, on see tõenäoliselt mingil tasemel närvide kahjustus. Kirja teel diagnoosimine on väga umbmäärane, soovitan pöörduda arsti vastuvõtule. Parimat, dr. Haldre
» Mul on teile yks kysimus.Mul on viimasel ajal tugev körvavalu ja raske neelata,aga vahepeal on mul ka olnud peavalu ja väga paha olla.Mis haigus mul vöiks olla?
Tugev kõrvavalu ja neelamise raskuse põhjuseks võib olla kõrvapõletik, neelupõletik või midagi muud. Soovitan seda arutama perearstiga. Parimat, dr. Haldre
» Tervist! Mul on viimased 3 päeva olnud kehas selline nõrk tunne, ei suuda mitte midagi muud teha kui ainult voodis pikutada.. Ei söö ka miskipärast enam palju ning pea on ka kuidagi raske ja uimane! Millest võib olla see tingitud? Ise olen alles 18.a ja 1.98m pikk..
Nõrkusetunde põhjuseid on väga palju, suur osa nendest mitte otse haigustega seotud. Kuidas antud olukorras asi täpselt on, ei saa kirja teel vastata. Palun rääkige perearstiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Mul diagnoositi nägemisnärvi põletik. Sain 4 päeva hormoonravi. Ravi lõpuks nägin selle silmaga juba 70%. Nüüd on möödunud juba kaks nädalat, kuid nägemine pole sugugi paremaks läinud, pigem tundub, et halveneb jälle ning peavalud on samuti tagasi tulnud. Kompuuter mulle tehti (see kus veeni midagi pumbatakse, ma ei mäleta kuidas seda nimetati.)see pilt ei näidanud koldeid ajus. MRT aja sain alles septembriks ning neuroloogile lähen alles oktoobris. Ma vist peaksin praegu jube õnnelik olema, et koldeid ei leitud, kas see tähendab, et mul oli lihtsalt nägemisnärvi põletik ja ei mingit SMi? Nii jube on see teadmatus. Kas see on normaalne praegu, et nägemine ei ole kahe nädalaga taastunud...on veel aega vaja? Ja need peavalud. Ma ei tea mida nüüd teha?
Tõenäoliselt tehti kompuurtertomograafiline uuring kontrastainega. Muidugi on see väga hea, et uuring ei näidanud haiguslikke muutusi, näiteks aju veresoonte jm muid haiguseid. Nägemisnärvi neuriidi korral on siiski vajalik uuring MRT, mis oluline, kui küsimuseks on SM. Tegelikult ei tähenda nägemisnärvi neuriit iseenesest SMi. Kõige paremini saab vastata Teile uuringuid teinud ja neuroloogilist seisundit kontrollinud neuroloog. Nägemisnärvi neuriit ei möödu kiiresti. Taastumine võib võtta pikema aja kui kaks nädalat. Parimat, dr. Haldre
» Tere,Kas SM haigetele on eraldi mingit puugivaktsiini? Praegu turul enamlevinud vaktsiinidel on infolehel kirjas, et kasutamine keelatud SM korral.
Kontrollisin Ticovac’i ravimi omaduste kokkuvõtet ravimiameti kodulehel. On märgitud võimalikud ohud autoimmuunhaigustega inimeste vaktsineerimisel, kuid ma ei märganud keelavat otsust. Kontrollitud uuringuid SM ägenemiste ja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise seose leidmiseks on vähe. U. Baumhackel (Vaccine, 2003) ei leidnud puukentsefaliidi vaktsineerimisest põhjustatud MRT muutusi, kliinilisi ägenemisi või haiguse progresseerumist SMga patsientidel. Puukentsefaliidiga seotud probleeme ei ole väga palju uuritud, sest see on suuresti meie piirkonna probleem. Rohkem on uuritud teiste nakkushaiguste vaktsineerimistega seotud komplikatsioonide võimalust SMga patsientidel. Üldiselt näitavad tulemused, et vaktsineerimine on suhteliselt ohutu. Loomulikult tuleb igal juhul pidada nõu oma arstiga, et arvestada kõiki terviseseisundiga seotud asjaolusid. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Olen 38a naine.Mure selline,et paar nädalat tagasi hakkasid varbad kuidagi imelikult surisema ja muutusid tuimaks.Nüüd lööb ka talla alla.Vahest on selline tunne,et lähevad põlema.Sõrmedes ka vahest surin ja lähevad tuimaks.Eriti ,kui käin rattaga sõitmas hakkavad sõrmed surisema.Milles asi võib olla?Muidugi helistan ma ka oma perearstile,et abi saada!
Perearstiga konsulteerimine on väga õige, sest varvaste surisemine ja isegi tuimus võib tekkida paljudel põhjustel ja kirjas seda vastata ei saa. Rattaga sõitmisel tekkib sõrmede surin ja tuimus on sageli tingitud tugevast haardest ja käenärvide survest. Käte raputamisel läheb ju kõik mööda? Parimat, dr. Haldre
» Tere!Minul õel diagnoositi eile SM.Ta on vaid 13 aastane.Praegu on tal maitsemeel kadunud ning vasak käsi ja jalg tuim.Tänasest pidavat alustatama ka juba hormoonravi.Aga ma sooviksin väga väga teada,et kas on lootust,et ta ei invaliidistu ühel päeval?Kas on juhtumeid,et ei lähegi asi hullemaks?Nii palju kui me internetist oleme selle kohta lugenud,on see tegelikult äärmiselt masendav.Räägitakse kuidas aja jooksul siiski invaliidistutakse,kuid kas tõesti ongi nii?Kõiki ootab põhimõtteliselt samasugune lõpp?
Nendele olulistele küsimustele vastata kirja teel on raske. Tõenäoliselt on Teie õde ravil lasteneuroloogia osakonnas kas Tartus või Tallinnas. Kõige paremini saab vastata praeguse seisundi kohta ja samuti kõikidele tulevikku puudutavatele küsimustele raviarst. Internet on väga hea informatsiooni allikas, kuid soovitan Teil loetud informatsiooni tõlgendada koos õe raviarstiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere, olen 33a, viimasel aastal olen tundnud tihtilugu tuimust erinevates kehaosades, eriti kätes ja jalgades, öösiti surevad need järjest tihedamini ära. Talvel oli umbes kuu aega imelik tuim koht seljal ja nagu närvipitsitustunne sealsamas selgrool. Tuim laik seal oli katsudes selline, nagu ei oleks minu nahk, kuidagi väga tundetu. Mõnel päeval on üks jalg tervenisti kuidagi tuim ja nagu raske selle jalaga astuda,(justnagu poleks minu jalg) Mis te arvate, kas tegu on verevarustushäiretega ja sellega, et viimastel aastatel üldse vähem liigun, või peaksin kahtlustama SM? Ülekaaluline ei ole. Pidev väsimustunne.
Kirjast jääb kõlama kaebuste episoodiline iseloom. Otsustada konkreetse haiguse üle kirja teel ei saa, kuid SM jaoks on need nähud mitte kõige tüüpilisemad. Väga sageli aitab ühe või teise seisundi diagnoosimist täpsustada arstlik läbivaatus. Kirjast tundub, et elukvaliteet on häiritud. Kuigi tõenäoliselt ei ole tegemist SMga või verevarustuse häiretega, on otstarbekas arutada kogu probleemi arstiga, et leida parim tee paranemiseks. Parimat, dr. Haldre
» Tere.Mul oleks selline küsimus ,et mu tüdrukul on pidevad peapööritused ja valud peas.Kas keegi teab millest võib olla see tingitud?Tüdruku vanuseks on 16.
Arvan, et lasteneuroloog saab vestluse, kliinilise uurimise, vajadusel täiendavate uuringutega öelda diagnoosi ning soovitada parima ravitaktika. Parimat, dr. Haldre
» Tere, olen 20 aastane ja veidi ülekaalus, mõned nädalad tagasi hakkas mu vasak jalg valutama ja muudus tuimaks ja jätkub kuni siiani, kas on vaja muretseda ja minna arsti juurde või on teisi viise?
Kindlasti soovitan minna arsti vastuvõtule. Ehk ei ole vajagi väga muretseda, kuid terviseprobleem vajab põhjuste selgitamist ja vajadusel sekkumist. Tegelikult tuleb ette ka üsna palju iseparanevaid haigusnähte. Ikkagi, kui küsimus juba on tekkinud, tuleb saada vastus arsti kabinetis. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Olen 18-aastane neiu ning täna hakkas mul vasak jalg muutuma tuimaks, masseerisin aga midagi ei aita, nagu krampi tõmbuks. Kasutan beebipille ning kahtlustan, et nendest. Mida peaksin tegema ,kas peaksin muretsema?Ettetänades!
Kiirelt tekkinud terviseprobleemide lahendamiseks tuleb kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule. Erakorraliste juhtudega ka erakorralise meditsiini vastuvõttu. Kirja teel ei saa kuidagi valida põhimõtteliselt võimalike seisundite seast just Teile kohast. Loodan, et küsimuse saatmisest möödunud ajaga on asi lahenenud. Parimat, dr. Haldre
» terekas valikud j2semed,just jalad ning samal ajal kaasnev nõrkus jalgades on sm sümtomid?diagnoositud on mul juveniilne reumatoidartriit ja kannatan ka ärevushäirete all vahel harva.
SM sümptoomid võivad olla väga erinevad, seega valulikud (?) jäsemed ning nõrkus jalgades võivad olla SM nähud, aga väita ei saa, et see Teil niimoodi on. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Tavaliselt mul vasak käsi suri ära. (Olen 30. astane naine, töö arvutiga). Aga puhkeajal midagi ei vaevanud. Nüüd aga terva nädalavahetuse olnud nii vasakus käes kui ka jalas nii istudes, lamades kui ka kõndides pidev ebameeldiv surin. Jõud küll sama ja päris tuimust pole, aga see ebameeldiv surin. Toitun viimane kuu aega tervislikult ja teen tervisesporti 4-5 korda nädalas. Kas tegu on mingi aine, näiteks magneesiumi puudusega või võib see olla vereringehäire või hoopis mingi närvihaiguse, näiteks SM algus? :(
Kirja teel vastata piisava täpsusega ei saa. Magneesiumipuudus on minu arvates vähetõenäoline. Vereringe häire (resp pea- või seljaaju) vähetõenäoline. Muu närvihaiguse kohta, ka SM-i kohta tuleks küsida otse arsti vastuvõtul, soovitan alustada perearstist. Sellepärast, et kirjeldatud surin on küll subjektiivne kaebus, kuid uurides kliiniliselt tundlikkust ja motoorikat (jõud, refleksid, liikumine, tasakaal - korras või mitte) saab oluliselt tõsta otsuse usaldusväärsust ja planeerida edasist tegevust. Parimat, dr. Haldre
» Tere,käimisega raskusi,jalad väsivad liiga tihti,treppidest käimine jube,kui väsivad siis hakkan lompama,Põlve on muidugi opereeritud aga ei pea seda süüdlaseks.Aastaid tagasi MRT leitud peast lubjakoldeid,seksida ei julge sest peale orgasmi tohutu peavalu-olen 50a mees
Sellised kaebused - käimisega raskused, jalad väsivad tihti jne on väga üldised, erinevate seisundite puhul tekkivad. Kirja teel vastata ei saa, kuid neuroloogilise uurimisega saab üsna kindlalt öelda, kas see on neuroloogiline probleem või mitte. Seksimisega seoses tekkiv peavalu on omaette peavalu liik, mida saab mõjutada. Soovitan rääkida oma arstiga, sissejuhatuseks palun vaadake olemasolevat informatsiooni (näiteks internetist). Parimat, dr. Haldre
» Tere,juba 9 kuud on olnud imelikud valud kätes, põlvedes, õlas jm. Reumatoloogid on terveks tunnistanud. Lisandunud on kuumatunded kätes, jalgades. Katsudes kuum ei ole. Kui käisin aasta tagasi reisil (ajavahe oli 8 tundi), oli 3 päeva väga tõsist pearingulust. Siis kadus. Nüüd on jäänud, et mõni päev tunnengi, et pea käib natuke ringi. Luuvalu, vasakul säärel. Külmetades lähevad jalad siniseks, siis punaseks. Silme ees ujub vahest midagi. Silmad oleks justkui tundlikud päikesele. Iga päev seda pole. Pea valutab tihti, on diagnoositud migreen. Lihasvalud vahest. Milline on Teie arvamus, kas oleks kahtlus SM-le? Aitäh.
Ainult kirjas olevatest andmetest lähtudes ei saa diagnoosi panna. Otsesele küsimusele - kas on kahtlus SM-ile vastan, et seda diagnoosihüpoteesi esialgu ei esitaks. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Olen 15. aastane teismeline. Mu probleem on nimelt selline, et mul on aastaid olnud hingamisega probleeme. Olen käinud arsti juures ja astmat mul ei ole. Eriti imelik on see, et sellised hood tulevad ka siis kui istun laua taga ja õpin. Lihtsalt ei suuda kuidagi hapnikku enda kopsudesse piisavalt saada. Praegu on mul ka nägemisega raskusi. Tulin just köögist, istusin laua taha ja ei suuda enam normaalselt asju vaadata. Samuti käivad nagu jutid silme eest läbi. Päris hirmutav on.
Kui on teada, et astmat ei ole, on tõenäoliselt kontrollitud ka hingamise mahtu jt näitajaid, mis kokkuvõttes on ilmselt korras. Samuti tuleb kontrollida nägemist. Perearst võiks Teid suunata neuroloogi vastuvõtule. Väga tõenäoline on, et närvisüsteem on korras, kuid kaebuste seletamiseks ja lahendamiseks on neuroloogiga rääkimine vajalik. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Olen 72 a.muidugi ülekaalus ja nüüd juba 2 aastat olen täheldanud käte värisemist,eriti söömise juures ja mingi asja hoidmisel.Meeleliigutus tekib ka nii heade kui halbade olukordade juures,pisarateni.Kelle poole pöörduda,mida teha.Lugupidamisega ML
Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule. Perearst teab täpselt Teie haigusi ja kasutatavaid ravimeid. Üsna tõenõenäoliselt on vajalik neuroloogi konsultatsioon, kuid alles peale perearsti visiiti. Parimat, dr. Haldre
» TereOn tekinud viimasel ajal tunne et vasak jalg nagu sureks või selline
Esitan vastuküsimuse – miks peaks vasaku jala suremise pärast muretsema SM pärast. On nii palju teisi põhjuseid selle kaebuse tekkeks. Tõenäoliselt ei ole see küsimus esmakordne. Miks muidu tehti peaaju pilt? Soovitan Teil rääkida Teid tundva (pere)arstiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere,Küsimus selline et olen juba mõned päevad tundnud et jalgades ja vasakus käes on nõrkus...esineb ka nägemis-tasakaalu-reaalsus ja kuulmistaju häireid.enese väljendamine on muutunud raskemaks.silmades vahepeal udune ja vaateväli kuidagi kaugeneb kohati..tundetumaks on muutunud ka jalgade vaheline osa..valu ülemiste selgroolülide ja kaela juures... Mis see olla võib?
Selliste kiiresti, mõnede päevadega tekkinud, ning kirjast tundub, et väga oluliste nähtudega tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Väga hea on alustada perearstist, kes väga tõenäoliselt tabab probleemi olemust. Vajadusel saab ka patsienti edasi suunata, kuid sageli ei ole see üldse vajalik. Kirja teel antud küsimusele vastamine ei sobi. Parimat, dr. Haldre
» Tervist olen 24 aastane noormees.Nooremas koolieas oli iga aasta kevadel sellised (attakid)juhtumid.Nimelt Järsult halvenes nägemine ja terve pilt muutus uduseks ainult keskmine osa nägemis ruumist oli selgem.See ise kestis umbes 30-45 min,mõnikord attaki keskel ka nägemine kahekordistus kuid mitte alati.Siis nägemine taastus ja taastumise hetkel esines ka õrn peavalu.Attaki eelsel ajal puudus füüsiline koormus(Või oli õrn koormus kui sedagi)Ja nii kestis 3-5 aastat.Nüüdseks on sellest möödas juba ca8-9 aastat.Kuid nüüd 2 kuud tagasi tekkisid samad sümtomid.Nägemine küll ei kahekordistunud kuid vaateväli udunes pea 30 min.Kas on tegu äkki sellise haigusega nagu siin kirjeldatakse.Jään ootama vastust.Meelis
Kirjeldatud sümptoomide järgi ei saa usaldusväärselt öelda, mis on nende põhjus. Väita saab, et need ei ole Sclerosis Multiplexi ägenemise episoodid. Parimat, dr. Haldre
» Tampisin täna õues labidaga jääd, kasutades paremat kätt suures osas. Peale seda tegevust muutus see käsi sõrmedest nagu selliseks tuimaks või imelikuks. Muidu ei häirinud, aga häiris see, et midagi tõstes või kirjutades käsi värises, kohe silmnähtavalt. Kirjutamine oli üldse raskendatud. Oskate öelda, mis sellise olukorra võis esile tuua? Ja käed ja jalad surevad viimasel ajal öösiti tihti ning lihastes on selline nõrkustunne. Kuna mul on ka ärevushäired, pani perearst peale antidepressandid ning nüüd lähen veel psühhiaatri juurde. Kas kõik see nõrkustunne ja käte ning jalgade suremine võib tulla sellest või on võib midagi tõsisemat olla?
Kirjeldatud töö, jää tagumine võib loomulikult käsi põrutada ja erinevaid kaebusi põhjustada. Muude küsimuses nimetatud häirete seletamine ei ole kirja teel asjakohane. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Mul on mure oma parema jalaga. Olen 19aastane. Jalg on nüüdseks umbkaudselt üle aasta olnud selline pinges ning pidevalt tuntav. Ma ei oska kuidagi paremini kirjeldada seda tunnet, kui, et jalalaba nagu ei lõdvestuks ning jalg tundub põlvest allapoole pinges olevat. Samuti olen tähendanud, et käed väsivad varasemast palju kiiremini ära. Ma ei tea kas see on üldfüüsiset tulenev või mitte. Mul diagnoositi eelmisel aastal ka skolioos. Viltu on nii kaelalülid kui seljalülid. Ette tänades!
Teie kirjas on kirjeldatud küsija jaoks ebameeldivaid, ärevust tekitavaid sümptoome, samas on mõned lisatunnused, mis kokkuvõttes teevad Sclerosis Multiplexi diagnoosi vähetõenäoliseks. Soovitan perearsti juures kontrollida põhilisi tervisenäitajaid, milledest vajaliku valiku teeb muidugi perearst ise. Põhjalikum jutuajamine perearstiga, mõnikord ka tavaanalüüsid ja EKG aitavad üsna suure kindlustundega välistada pika rea raskeid haigusi. Vajadusel peab konsulteerima teiste eriarstidega, ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere, viimasel ajal on tunda sellist käte tuimsust ja jalalaba ühepoolset nõrkust. Imelikul kombel kui alkoholi tarbin need tuimsused kaovad ja jõud-tundlikus taastub. Kas peaksin muretsema SM i olemasolu pärast?
Teie kirjas on kirjeldatud küsija jaoks ebameeldivaid, ärevust tekitavaid sümptoome, samas on mõned lisatunnused, mis kokkuvõttes teevad Sclerosis Multiplexi diagnoosi vähetõenäoliseks. Soovitan perearsti juures kontrollida põhilisi tervisenäitajaid, milledest vajaliku valiku teeb muidugi perearst ise. Põhjalikum jutuajamine perearstiga, mõnikord ka tavaanalüüsid ja EKG aitavad üsna suure kindlustundega välistada pika rea raskeid haigusi. Vajadusel peab konsulteerima teiste eriarstidega, ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere, viimasel ajal on tekkinud peale jooksmas käimist tohutu nõrkus jalgadesse ( jalad nagu oleks rasked-telliskivist-pakud) ja vaskut jalga olen ka loopama hakanud, parem käsi tundub samuti veidike tuimem kui vasak. Kahtlus on et tegemist on SM iga, olen ka suur muretseja ja põdenud ärevushäiret, aga se siin tundub midagi teistsugust, ka vererõhk on hakanud kõrgenema. Kas peaksin kiiremas korras neuroloogi vastuvõtule minema?
Teie kirjas on kirjeldatud küsija jaoks ebameeldivaid, ärevust tekitavaid ja tundub, et neuroloogilisi sümptoome, samas on mõned lisatunnused, mis kokkuvõttes teevad Sclerosis Multiplexi diagnoosi vähetõenäoliseks. Olete viidanud ka varem esinenud ärevushäirele. Väga sageli võivad olla kehalised kaebused (nii vähemalt tundudes) mitte reaalse füüsilise haiguse tunnuseks, vaid esile kutsutud piltlikult öeldes stressist. Loomulikult ei saa seda üheselt kirja teel vastates väita. Soovitan perearsti juures kontrollida põhilisi tervisenäitajaid, milledest vajaliku valiku teeb muidugi perearst ise. Põhjalikum jutuajamine perearstiga, mõnikord ka tavaanalüüsid ja EKG aitavad üsna suure kindlustundega välistada pika rea raskeid haigusi. Vajadusel peab konsulteerima teiste eriarstidega, ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere. mul on selline mure, et viimased 3 kuud on kehv enesetunne,pearinglus koguaeg isegi pikali olles, nõrkus käte ja jalgade nõrkus peavalud just vasak pool pilk uduseks paar korda on ka minestustunne olnud nagu miski võtaks mult jõu, peas on ka 3 muhku mis perearsti sõnul on täiesti ohutud,olen korduvalt perearstil käinud aga abi pole saanud siiani,kas oskate öelda kuhu pöörduda või mis teha.Ette tänades
Teie kirjas on kirjeldatud küsija jaoks ebameeldivaid, ärevust tekitavaid ja tundub, et neuroloogilisi sümptoome, samas on mõned lisatunnused, mis kokkuvõttes teevad Sclerosis Multiplexi diagnoosi vähetõenäoliseks. Üheselt kirja teel vastata ei saa. Soovitan perearsti juures kontrollida põhilisi tervisenäitajaid, milledest vajaliku valiku teeb muidugi perearst ise. Põhjalikum jutuajamine perearstiga, mõnikord ka tavaanalüüsid ja EKG aitavad üsna suure kindlustundega välistada pika rea raskeid haigusi. Vajadusel peab konsulteerima teiste eriarstidega, ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Mul on selline küsimus:olen 39a naine ja töötan vahel öövahetuses. Kord öösel tööl olles tundsin äkki, et vasak käsi tõmbas krampi ja jõudu enam selles käes ei olnud. Koju jõudes läksin magama ja arvasin, et peale selle on käes kramp kadunud, kuid ei. Nüüdseks saab juba nädal sellest ja valu on hakanud kiirgama küünarnukist kõrgemale. Tean, et südamega ei ole päris asjad korras- süda pidi olema aeglane. Arstiaeg alles Mai kuus.Kas süda võib olla asjaga seotud või mitte?Pean veel ühte asja mainima, vahel kaob nägemine viivuks ära. Panen selle ülepinge arvele ja pole sellest teinud probleemi. Kas need asjad võivad olla omavahel seotud!Ette tänades!
Teie kirjas on kirjeldatud küsija jaoks ebameeldivaid, ärevust tekitavaid sümptoome, samas on mõned lisatunnused, mis kokkuvõttes teevad Sclerosis Multiplexi diagnoosi vähetõenäoliseks. Soovitan perearsti juures kontrollida põhilisi tervisenäitajaid, milledest vajaliku valiku teeb muidugi perearst ise. Põhjalikum jutuajamine perearstiga, mõnikord ka tavaanalüüsid ja EKG aitavad üsna suure kindlustundega välistada pika rea raskeid haigusi. Vajadusel peab konsulteerima teiste eriarstidega, ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere, olen 34a naisterahvas ja sügisel algasid vahel nö.virvendused silma ees ja tookord neuroloog arvas, et tegu auraga migreeniga kuigi peavalu peale virvendust pole olnud.Kuid nüüd jaanuaris oli kolme päeva jooskul mõlemas käelabas ja ka veidi taldade all selline torkiv tunne ja magades surevad käed ka tihti ära, kas see on piisav argument kahtlustada SMi? Kas inimene, kes on väga muretseja ja kardab seda haigust,on võimeline ka mõttejõul endale sellised süpmtomid tekitama (torkiv tunne)?
Virvendus aegajalt ei ole iseloomulik sümptoom SM korral. Nägemisnärvi põletik annaks püsivama nägemisteravuse häire. Samuti võib magamisel tekkida käte suremine väga erinevatel põhjustel, SM ei ole kindlasti esimeste põhjuste hulgas. Mõttejõud on võimas, tajutakse sageli asju, millele reaalset kehalist põhjust ei ole. See ei ole konkreetne vastus kirjas esitatud küsimusele. Parimat, dr. Haldre
» Tere! SM haigete üks avaldumise sümptomeid on nägemishäired, kas siis topeltnägemine või nägemise üldine halvenemine. Küsimus olekski selline, kui haigus avaldub, kas siis see nägemine taastub või nägemisteravus lihtsalt kaob kohe? Või haiguse avaldudes kaob see korraks ja siis kohe on teravus tagasi? Või kuidas see üldine olukord tavaliselt on?
Nägemisnärvi neuriidist (põletikust) tingitud nägemise halvenemine võib päris hästi taastuda, enamasti ongi nii. Siiski võib mõnikord jääda paranemine oodatust kesisemaks. SM ägenemise nähud kestavad vähemalt 24 tundi, enamasti palju kauem. Nii ei ole, et korraks kaob nägemine ja kohe on see tagasi. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Tahaksin teada kas ka CT näitab SM olemasolu? Ette tänades Tiina
Kompuutertomograafia (KT) ei sobi SM diagnoosimiseks. Valikmeetod on magnetresonantstomograafia (MRT). Oluline on meeles pidada, et ainult aparaat ei tee diagnoosi. Parimat, dr. Haldre
» Tere! SM üheks sümtomiks on nn voolamistunne. Mida selle all mõeldakse? Kas see annab kõndides tunda või kuskil mujal? Vahest enne uinumist tunnen justkui pea hakkab ühele ja teisele poole ning üles alla liikuma! See möödub. Kas võib see olla tingitud sellest et pea sai rahu ja annab sellise tunde?
"Voolamistunne" ühendab erinevaid tundlikkuse muutumisega seotud kaebusi. Siin SMaken kodulehel on need kirjas. Küsimuses kirjeldatud uinumise eelne taju kindlasti "voolamistunde" alla ei sobi, teie enda selgitus oma une-eelse seisundi osas tundub väga kohane. Parimat, dr. Haldre
» Tere! Ma ei oska isegi mitte aimata, kas tegemist on mõne neuroloogilise probleemiga, mida ma viimasel ajal tunnen. Nimelt olen tegelenud viimased aastad aktiivselt spordiga, jalgrattasõit ja suusatamine, vähesel määral ka jooksmine. Kolm-neli aastat tagasi olin ma tõsine tegija, jõudsin palju, kuid viimastel aastatel on justkui võhma jäänud vähemaks. Mitte see ei ole probleem, sest aja nappuse tõttu on vähenenud ka treeningkoormus. Pigem sel aastal vaevavad mind peale füüsilist koormust sääremarjades ja kätes selline nõrkustunne, see ei ole selline, mis võtab jalad lonkama või nii, pigem ma tunnen ja see on ebameeldiv. Olen rääkinud perearstiga ja kolm-neli kuud tagasi tehti ka kilpnäärme proovid ja uuriti verd (kõik normis) ning detsembris käisin koormustestil ja vastus oli, et talub koormust väga hästi, süda on tohutult tugev ja löögid tugevad, kuid sel päeval oli taastumine aeglane. Muidugi olen ma loomult juba tohutu muretseja ja üsna lihtsalt mõtlen igasuguseid haigusi kallale, ja kui tõesti halb enesetunne ja väsimus, olen ka kohe arsti juurde läinud. Viimasel ajal samas jällegi tekivad sellised kerged nõrkustunded kätesse ja jalgadesse, vahel pikemat aega ühes asendis olles muutuvad lihased kangeks. Ja ma ei saa aru miks, sest omaarust ma söön normaalselt, võtan lisaks veel d-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi, kuna olen pikemat kasvu (25.aastane naine). Nüüd võtsin ette massaasiukuuri, et lihaspinget vähendada. Kui see nõrkustunne kätesse ja jalgadesse tekib, siis lähen üsna lihtsalt närvi ja avastan et ka kätesse tekib väike värin ja süda hakkab kiiremini tööle ning peopesad hakkavad higistama, mis on muidugi loogiline, siis on kõhus selline õõnes sissepoole tunne (seda ei oskagi kirjeldada). Viimasel ajal mõtlen, et kas võib olla see mõni tõsine neuroloogiline probleem (lihashaigus, SM vms.) või on see lihtsalt mu närvikavast tulenev tagajärg liigse muretsemise ja ülemõtlemise tulemusel või hoopis pinges lihastest tulenev? Muidu on tervis olnud korras, põletikke jms ei ole. Või mida Teie, paljukogenud spetsialistina, arvate?! Tänades!
Väga asjalik ülevaade probleemidest. Nõustun esitatud võimalusega, et võiks olla tegemist närvikavast tuleneva liigse muretsemisega. SM või lihashaiguse võimalus on hoopis tagaplaanil. Et seda päriselt välja lülitada, soovitan neuroloogi vastuvõtule tulla. Kirja teel täpsemat otsust teha ei saa. Parimat, dr. Haldre
» Tere ! Minul on selline küsimus ,et mul on juba kusagil 2-3 nädalad olnud tugevneva tuikamisega peavalud , sooviksingi teada ,et kas peaksin pöörduma kusagile või saab kuidagi muud moodi neist lahti ?
Kirja teel otsustavalt midagi öelda ei saa. Peale selle, et soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule. Perearst on kõige paremini kursis Teie tervisega/haigustega ning saab kõige paremini otsustada, mismoodi peavaluga tegeleda. Vajadusel on võibolla vajalik konsulteerida ka neuroloogiga. Parimat, dr. Haldre
» Tere. Olen 20-aastane neiu ning viimase aja jooksul olen täheldanud endal erinevaid terviseprobleeme. Esimesed probleemid tekkisid selle aasta veebruaris-märtsis, täpset aega on nüüd keeruline meenutada, aga mureks olid seedehäired. Lootes, et olukord paraneb ise, ma arstile ei läinud ning lihtsalt ootasin. Kuude möödudes jäi olukord aga samaks ning augustis tegi perearst erinevaid teste, mis selgust ei toonud, seega suunas mu gastroenteroloogi juurde. Seal öeldi, et kuna sümptomid on pika aja jooksul samaks jäänud, on ilmselt tegu ärritunud soole sündroomiga. Oli hea meel, et diagnoos on olemas (kuigi praegu on kaebused siiani säilinud). Septembri lõpus tekkisid aga uued nähud - käte värisemine, nõrk pikaajaline palavik (36,9-37,3, tavaliselt kõrgem õhtuti), veider pinin kõrvades, nõrk vahelduv pearinglus ning igasugused peavalud. Nüüdseks on värinad levinud põhimõtteliselt üle kogu keha, esinevad peamiselt pooleldi pingutatud olekus, näiteks kui pööran pead võimalikult palju vasakule hakkab pea/kael värisema. Samuti kui üritan lusikat pikemat aega käes hoida, hakkab käsi jälle värisema, kui lihaseid rohkem pingutan, siis suudan kätt paigal hoida. Rahulikult jalad maas istudes jalalabasid päkkadele toetades hakkavad jalad reiteni värisema, käte värin on märgatavam peale raskete esemete kandmist. Lisaks tunnen veidrat ja väga nõrka edasi-tagasi kõikumise tunnet kui pean loengutes pikalt paigal istuma, kusjuures kõikumine tundub olevat samas rütmis mu pulsiga (pulsi rütmi tunnen millegipärast palju märgatavamalt üle kogu keha, näiteks meelekohtades). Peavalud on täiesti juhuslikud ning erinevates piirkondades, vahel tugevamad ja torkivamad, siis jälle tuimemad ja laiemas piirkonnas. Ainus asi peavalude juures, mis pole muutunud, on veider surin paremal pea poolel/pealael, mis kestab alati lühikest aega ja vahel mitu korda päevas, vahel mõne päeva tagant. Oktoobris oli paar nädalat enesetunne veel kehven, nõrk tunne on küll peaaegu pidevalt ning keskenduda ei suuda, aga sellel perioodil oli nii suur väsimus, mis sundis mind lisaks öisele uneajale ka päeval magama (mis on minu jaoks ebatavaline). Rääkisin sellest kõigest perearstile, kes kuulab mind alati ilusti ära. Olen andnud mitmeid vereproove, kontrolliti veresuhkrut ja kilpnäärme talitlust, mõlemad olid normis. Samuti on vererõhk täiesti normaalne. Perearsti soovitusel käin psühhiaatri vastuvõtul, kes kirjutas antidepressante ja ravimeid ärevushäirete vastu, neid ma ka praegu tarvitan kuid leevendust ei tunne. Viimasel kuul on sümptomite hulka lisandunud ka parema silmalau tõmblus, mis esineb õrnalt paar korda päevas. Igasuguseid juhuslikke nõrku lihastõmblusi olen viimastel kuudel samuti rohkem täheldanud. Nii palju kui mina aru saan, siis on võivad kõik need sümptomid olla põhjustatud ärevushäirete ja/või depressiooni poolt. Samas olen endale ilmselt karuteene teinud ja liialt internetist oma haigusnähtudele seletusi otsida üritanud. Lõppkokkuvõttes, minu küsimus oleks selline, et kas mul oleks põhjust oma perearstilt paluda saatekirja neuroloogi juurde (kahtlustades Sclerosis Multiplexi või kasvajat) või kujutan ma oma olukorda hullemana ette kui see tegelikult on?
Vastus otsesele küsimusele on lihtne - loomulikult on põhjust rääkida neuroloogiga. Mitte sellepärast, et oleks sclerosis multiplex'i või kasvaja kahtlus. Arvan, et need diagnoosid on väga ebatõenäolised. Täiesti võimalik, et kõik kirjeldatud kaebused ongi seotud ärevushäirega. Neuroloogi konsultatsiooni eesmärk on kontrollida neuroloogilist leidu, arutada kaebuste tekkimise asjaolusid ning valida parim tee probleemist vabanemiseks. Parimat, dr. Haldre
» Tere!Mul on tehtud selle aasta aprillis pea ja kaela MRT, mis oli täiesti korras. Tookord valutas alaselg, tundsin surinaid ka vasakus jalas, käes ja näopooles. Valu kestis kaua ja tekitas mulle ka suure ärevuse ja hüpohondria. Raviks määrati antidepressant jaf kuuri järel asi paraneski. Nüüd on olukord taas halvenenud, olen pidevas ärevusseisundis ja teist nädalat kestab mingi ebamäärane ujuv-õõtsuv tasakaaluhäire, mis algas öisest imelikust hoost, kus vasakule küljele keerates algas peapööritus, mis kordus uuesti iga kord, kui püüdsin vasakule pöörata. Lõpuks läks üle. Vahetevahel sureb ära ka vasak käsi. Nüüd aga olen mures, kas poole aasta tagune MRT, mis välistas SM-i on ikka veel arvestatav või kas on võimalik, et tookord ei olnud haigus veel nähtav ja nüüd on asi lihtsalt süvenenud? Või on see kõik lihtsalt ärevusest ja paanikast tingitud?
Hiljuti tehtud MRT tulemused on endiselt "kehtivad". MRT uuring on tundlik meetod. SM-ga seostatavad muutused oleks kindlasti näha olnud. Ärevushäire esinemine on kirjelduse järgi võimalik. Kirja teel seda diagnoosida ei saa. Parimat, dr. Haldre
» Tere!selline asi et olen juba 11a elanud SM haigusega, ja jäänud aina nõrgemaks, aga see mis minuga praegu toimub, pole varem juhtunud, nimelt olen ma juba pea 3 nädalat, täiesti nõrk, maitseid poole suuga eriti ei tunne,sest pool suud on tundetu ,pea käib ringi, kätes on nõrkus ja käimine on väga raske ja kogu aeg magan. et kaua see kesta võib ja mida peaksin tegema?
Võimalik, et tegemist on sekundaarselt progresseeruva SM-ga (olete jäänud aina nõrgemaks). Sellise haiguse progresseerumise juures võivad esineda ka ägenemised, millega ehk on ka tegu antud juhul (maitsetunne osaliselt häiritud, käte nõrkus süvenenud). Soovitan pöörduda haiguse kulgu tundva arsti poole - kes on ka varem Teie ravi korraldamisega tegelenud ning kes saab kõige paremini otsustada, kas tegemist on ägenemisega või mitte ning kas on vaja näiteks korraldada ägenemise ravi. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere!Olen kannatanud aastaid kohutavate peavalude all ning arstid on ainult ölenud, et asi on mööduv. Kõik on seotud kasvamisega. Olen hetkel 18-aastane ning kolme aasta eest diagnoositi mul müasteenia. Kuna olin peavaludega nii ahrjunud, siis ei pidanud vajalikuks enam neuroloogile seda mainida. Juhtus, aga et mul tuli just visiidi ajal tugev hoog ning ma kangestusin veidikeseks. Arst märkas ja andsin talle selgitusi. Hiljem suunas neuroloog mind MRT-sse ning jutu järgi olevate leidnud peaajust mingid kolded. Tehti ka punktisoon ning lõpuks tuli vastuseks sclerosis multiplex. Nüüd soovitab mu arst mul kindlasti teha 5 päevane hormoonravi haiglas. Tahaksingi teada, et kuidas see mind aitab/haigust leevendab ning mis muutuseid see endaga kaasa toob? Mõtlen just füüsilist poolt nt. kaalu tõus jms.Aitäh!
Sclerosis Multiplex'i diagnoos tuleb haiguse sümptoomide, MRT ning ka liikvori uuringu tulemuste arvestamisest. Kirja teel ei saa kinnitada diagnoosi. Saab öelda, et selline mõnepäevane hormoonravi kiirendab ägenemise paranemist. Lühikesel hormoonravil ei ole pikemaaegseid kõrvaltoimeid. Põhjalikumaks konsultatsiooniks soovitan registreerida ennast vastuvõtule TÜ närvikliinikus - dr. Siiri-Merike Lüüs, Irja Kalbe, Sulev Haldre. Parimat, dr. Haldre.
» Tere!Olen 10 aastat SM haige ja saan praegu mitoksantroonravi.Pärast esimest doosi on kahjuks juuksed(väga suurel hulgal) hakkand väljalangema.Kas ravi ajal on lubatud tarvitada vitamiine ja toidulisandeid(juuste n.ö.turgutamiseks mõeldud),lisaks võtan iga päevaselt D-vitamiini ja magneesiumi?
Tere Tiiu, Mitoksantrooni kasutamisel võivad harva tekkida rasked, ka eluohtlikud kõrvaltoimed. Palju sagedasem - mitte ohtlik, kuid ebameeldiv - on juuste väljalangemine. See kõik on teada ja kindlasti räägiti sellest Teiega enne ravi alustamist. Arvan, et mitoksantrooni määramise põhjuseks oli tõenäoliselt Sclerosis Multiplexi tõsine kulg. Kirja teel teisest arvamust antud olukorras anda ei saa. Mitoksantroonravi käigus peate Te regulaarselt käima oma arsti juures. Väga oluline on rääkida raviprobleemidest temaga. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere,mõndades Euroopa riikides on nüüdsest seatud piirangud MS-i ravi saamiseks, kui haiguse kulus pole toimunud ägenemisi viimase 5 aasta jooksul. Ehk siis ravi (ravimi soodustusega andmine) sellistel juhtudel lõpetatatakse, kuigi patsientidel on diagnoositud varasemalt MS. Näiteks rakendatakse seda nüüdsest Slovakkias ning ka Poolas on MS patsientidel probleeme ravi kättesaadavusega. Saan aru, et ravimid on väga kallid ning igal riigil ehk ei jätku raha kõigi ravimite kompenseerimiseks.Kas ka Eestis on mingisuguseid piiranguid seatud (või tulemas) Sclerosis Multiplex ravi osas (eelkõige huvitab ravimi Avonex osas)? Minu perekond ei ela hetkel Eestis, kuid kaalume sinna naasmist - minu abikaasa aga süstib kord nädalas endale Avonexi. Muretseme, kas ta saaks sama ravi ka Eestis edasi või võiks tekkida ravimi saamisega mingeid probleeme. Kui teate olemasolevatest või võimalikest saabuvatest piirangutest ravimite määramisel, oleksin ette tänulik vastuse eest. Saaksime sel juhul rahuliku südamega oma tulevikku planeerida. Vastuse eest ette tänades,Karin
Eestis on SM raviks kasutatavate soodustingimustega ravimite määramiseks konkreetsed tingimused. Interferoonravi ja glatirameeratsetaadi kasutamiseks soodustingimustel (100%) peab olema tegemist ägenemiste ja remissioonidega SM vormiga. Peab olema kaks ägenemist kahe aasta jooksul. Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts ei ole teadlik antud soodustuste kaotamisest. Arvan, et ägenemistevaba perioodi järgselt Eestisse naasmisel tuleb haiguse kulgu kirjeldavate dokumentidega pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Eestis ravimi esmakordsel määramisel saab tugineda haigusloo väljavõttest arusaadavale korrektsele SM diagnoosile, olnud ägenemistele ja nende edukale ravile. Arvan, et sarnaselt interferooni või glatirameeratsetaadi esmakordsele määramisele, tuleb ka küsitud haigusjuhu korral korraldada konsiilium. Eelduseks ravimi kasutamiseks on kehtiva ravikindlustuse olemasolu. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tre. Mu emal on SM ja ta tahaks minna puusaliigese pärast operatsioonile. kas haigus segab?
Põhimõtteliselt ei peaks ainult SM diagnoos segama. Soovitan raviarstiga arutada, kas SMst tingitud neuroloogiline leid (kui on näiteks jalgade lihastoonuse tõus, tasakaaluhäired jm) võiks segada rehabilitatsiooni operatsiooni järgselt. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere,mul on väike mure oma sõbranna pärast. Elame koos ja tegemist on toreda noore naisega (23-aastane). Kummaline tema juures on see, et hiljuti tundub tal olevat raskusi oma käte sihipärase juhtimisega ehk siis olen märganud kuidas ta kohmitsedes näiteks raha rahakotti paneb, või saabastel nööre päris hästi kinni ei saa, käed liiguvad selliseid kummalisi trajektoore pidi, ei ole selline keskendunud sihipärane liikumine, vaid kuidagi selline kohmakas. Olen ka paaril korral näinud kuidas ta midagi tehes ühe käega teisest kinni haarab, et seda nö. aidata Lisaks on ta tihtipeale väga mornis tujus (ei ole kellegi vastu õel ega midagi, lihtsalt väga vaikne) - tuleb töölt koju (ta töötab ainult umbes 5 tuni päevas) ja läheb oma tuppa ja reaalselt istubki seal ülejäänud 8 tundi ärkveloleku ajast ja mitte midagi teha ei taha ja näib täielikult vältivad teisi majaelanikke. samas teistel päevadel on kõige rõõmsam ja ettevõtlikum üldse. Vanasti ta niimoodi teiste eest peitu ei pugenud.
Kirjelduse järgi on selle noore naise elukvaliteet oluliselt häiritud. Kas tema käest on küsitud, milles on viga, kas on tegemist mõne haigusega? Kirja teel olukorda hinnata ei saa. Soovitan kindlasti sellest inimesega rääkida ning kui põhjused ebaselged, kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule. Esmalt perearsti vastuvõtule, kes saab põhiprobleemid lahendada ning vajadusel eriarstidega konsulteerida. Parimat, dr. Sulev Haldre
» olen isa pärast muresnimelt on tal mitu korda päevas minutilised valu hood, vasak käsi muutub tuimaks, valu surub silmad kinni ja väga väga halb enesetunne. valu kestab mõne minuti, selle aja ta istub ja joob vett ja siis enesetunne paraneb.algul olid hood ainult öösiti ja harva. kahe nädalaga on olukord halvenenud kohutaval kiirusel. nüüd on valu hood juba umbes 10 korda ööpäeva jooksul.käis arsti juures, aga seal öeldi, et nad ei oska öelda, milles probleem.nüüd on ta lõpuks saanud aja dr. Haldre Sulevi juurde, aga vastuvõtt on alles 28 august. arvestades asjaolu, et kahe nädalaga on olukord nii palju halvenenud, ei taha ettegi kujutada, milliseks muutub olukord augustiks.vastust oodates ja ette tänades
Kirja teel vastata ei ole kahjuks antud juhul võimalik. Valu "neuroloogiline" põhjus on võimalik, kuid mitte sugugi kindel. Muid andmeid mitte teades soovitan vasaku käe valu korral kindlasti välistada südamepatoloogia. Arvan, et perearst saab suure usaldusväärsusega peamised valupõhjused kontrollida ning soovitada vajadusel toimiv valuravi. Soovitan kasutada esimest vaba aega, mitte jääda oodama vastuvõttu augustis. Perearstil on võimalik vajadusel patsient suunata kliinikumi nö erakorralisena üsna lühikese tähtajaga - nädal või paar. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere!Olen 22-aastane neiu. Ligikaudu poolteist aastat tagasi uuriti mul SM-le sarnanevaid koldeid ajus, kuid ei pandud diagnoosi, kuna sümptomeid ei esinenud. Nüüd juba teist päeva on mul vasaku jala sääremari ja kõik allapoole nagu surnud, suriseb. Kui kiiresti peaksin arstile jõudma (aja neuroloogile sain alles 11. juuniks)?Heade soovidegaE
Teadmata kõike varasemast haigusloost - miks uuriti koldeid, kui ei olnud sümptoome - ei saa adekvaatselt hinnata ka praegust seisu. Tõenäoliselt oli ikka põhjus uuringule (MRT?) saatmiseks. Väga võimalik, et siis tehti ka plaan edaspidiseks, näiteks kui peaks tekkima uued sümptoomid. Kui diagnoositud SMga patsiendil tekiksid kirjeldatud kaebused, on tõenäoliselt tegemist ägenemisega, mille raviks enamasti kasutatakse Solu-Medroli (hormoon) tilkinfusioone. Parima vastuse saamiseks soovitan ühendust võtta eelmised uuringud teinud arstiga, rääkida oma praegusest probleemist ja arutada, mida teha. Arvan, et 11. juunini oodata on mõttetu. Kui Te ei peaks oma raviarstiga kontakti saama, on ehk otstarbekohane kiirem konsultatsioon EMO kaudu. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere! Inglismaal on turule tulnud suukaudne SM ravim, kas ja kuna võiks see eestisse jõuda? http://www.mssociety.org.uk/ms-news/2012/03/nice-approve-new-ms-pill-gilenya-nhs
Gilenya on ravimina Euroopas registreeritud, ka Eestis. Kasutamine on aga reaalselt võimatu hinna tõttu – esmalt peaks ravim arvatama Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Patsient ise vaevalt ravimi ülikõrget hinda tasuda jõuab. Ravimi nimekirja jõudmise eest vastutab eelkõige tootjafirma. Erialase kompetentsi osas nõustab taotlust kindlasti neuroloogide selts. Samuti on oluline sclerosis multiplexi ühingu aktiivne toetus. Tablettravist saab lähemalt lugeda ka siin: http://www.sclerosismultiplex.ee/uudised/viimased-arengud-sclerosis-multiplexi-tablettravi-vallas.html Parimat, dr. Sulev Haldre
» Tere.Olen 35 aastane naisterahvas ja juba aasta aega on mul terviseprobleemid, millele perearst ei oska diagnoosi panna. Sümptomid on järgmised - aegajalt terav valu ja surin otsa ees, pearinglus, torkiv tunne kätes jalgades, valud alakõhus, käte ja jalgade suremine, krambid jalgades, metallimaitse suus, keele tuimus, vahepeal muutus nägemine uduseks, keskendumisraskused, vaimne ja füüsiline nõrkus. Enesetunne muutus pisut paremaks kui hakkasin tarvitama magneesiumi preparaati, kuid kui pean pingutama tulevad kõik sümptomid tagasi. Kas Teie hinnangul võiks olla tegemist neuroloogilise probleemiga ja perearstilt neuroloogi saatekirja küsimine on põhjendatud? Ette tänades, Merle
Kahtlemata võivad kirjeldatud kaebused oluliselt häirida elukvaliteeti. Kirja teel ei saa hinnata, kas need häired on neuroloogilised või mitte. Neuroloogi vastuvõtule tulebki selleks minna, et probleemi arutada, vajalikke asju uurida ning saada usaldusväärne vastus. Seega, saatekirja küsimine on (teie kirjas toodud andmete alusel) minu arvates põhjendatud (kuigi väga võimalik, et kaebused "ei ole neuroloogilised"). Parimat, Dr. Sulev Haldre
» Tereoleks hea ja väga tähtis, minu meelest, kui selle e-lehe oleks võimalik lugeda ka vene keeles. Loomulikult, me elame Eestis ja n.e, kuigi mitte kõik tekstid arusaadavad. Kas sellega on mingid raskused või te arvate, et see pole vajalik?Ette tänades
Oleme nõus, et on oluline, et kõik leiaksid endale vajaliku info arusaadavas keeles. Vene ja inglise keeles on sclerosis multiplexi kohta internetis väga palju infot, eesti keeles aga oluliselt vähem. Seetõttu tegimegi SM Akna kodulehe, et ka eesti keeles oleks usaldusväärne info kättesaadav. Tõlkimine on paraku keeruline ja väga mahukas töö ning vähemalt praegu ei ole meil plaanis kodulehte teistesse keeltesse tõlkida. Venekeelseid materjale on internetis palju, internetiotsinguga leiate kindlasti sobivat lugemismaterjali. Soovime jõudu ja edu!
» Juhtusin tänasest Postimehest lugema lugu epileptik Victoriast,keda teie neuroloog Sulev Haldre opereeris.Mul nimelt samad sümptomid st.krambivaba epilepsia ehk nn.äraolekud.Viimasel kahel aastal pole ka rohtudest efektiivset abi,stressirohkel päeval või sellele järgneval mitu tõrget pardakaamera töös.Minu raviarst dr.Pajos ütles,et mind võib aidata operatsioon,aga see tehakse ainult siis,kui tulemuses kindlad ollakse.Epilepsia on mul nooruses saadud ajutrauma tulemus ja ilmnes pikka aega peale traumat.Ise olen tallinnlane ja äkki oleks võimalik teie kliinikus kellegiga sellel teemal konsulteerida.46 aastase kulumisastmega mees...
Sellel teemal on võimalik konsulteerida Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogidega. Vastavad kontaktandmed on kliinikumi kodulehel olemas. Kindlasti on vajalik dr. Pajose saatekiri, kus kõik Teie epilepsiaga seonduv kirjas. Veel parem, kui dr. Pajos eelnevalt helistab ja saame Teie haiguslugu otse arutada. Täpsustuseks tsiteeritud Postimehe artikli kohta - operatsiooni tegi dr. Jaan Eelmäe. Mina olen neuroloog ja vahetusse operatsiooni ei puutu Parimat, Dr. Sulev Haldre
» Olen alustamas ravi rebifiga. Aga on suur hirm, kardan ravimi kõrvaltoimeid. Kardan, et tunnen ennast hoopis ravimist kaua halvasti. Ja muidugi kardan, et süstid on valusad. Kui hullud on need kõrvalmõjud ja kuidas saan enesetunnet heana hoida? Kui otsustan näiteks mõne aasta pärast saada veel ühe lapse ja lõpetan ravi, kuidas see lõpetamine mulle mõjub? On see üldse võimalik?
Kõige parem on küsida neid olulisi asju raviarstilt. Kirja teel ei saa kuidagi kõiki nüansse arvestada. Kirjas märgitud kõrvaltoimed - gripilaadne tunne, süstekoha valulikkus esinevad sageli. Gripitunde vältimiseks soovitatakse enne ja pärast süsti kasutada palavikuvastaseid tablette, eriti ravi alguses. Süstimine ise meenutab tänapäevaste vahenditega üsna vähe tavapärast süstimist, kasutusel on mitmesugused automaatsüstlad. Süsteravi alguses on alati abiks kogemusega meditsiiniõed. Ravi käigus tehakse juhendiga määratud analüüsid. Ehk aitab enesetunnet hoida see, et ravi alustamine on kaalutud samm. Et kõrvaltoimete tekkimisel saab kohaselt reageerida, et kui analüüsid näitavad olulist kõrvalekallet, saab ravi korrigeerida. Samuti teadmine, et suurem osa inimesi, kes alustavad Rebif ravi, saavad kokkuvõttes kenasti hakkama. Raseduse planeerimine on vajalik, interferoonravi katkestamine üks või kaks kuud enne rasestumist on vajalik ja võimalik. Väga tõenäoline, et sellest ei juhtu midagi katastroofilist. Ikkagi suunan Teid tagasi raviarsti jutule, et neid ja rohkemgi küsimusi otse arutada.
» TereKas Angio Cell Plusi oleks SM korral mõistlik kasutada? Olen 31 a naisterahvas, arsti juurde sattusin ühe silma osaliseslt pimedaks muutumise tõttu okt 2010.Dets 2010 avastati MRI uuringus 20 põletikulist kollet, dignoos oli kliiniliselt terve. Nägemine taastus täielikult, hiljem pole probleeme olnud. Kas eelpool mainitud toidulisand tuleks kasuks ja/või mida veel saaks enda heaks teha?
AngioCell Plus on internetis oleva informatsiooni järgi toidulisand, kõrgtehnoloogiliselt toodetud haikõhre vedelekstrakt, mille koostisse kuuluvad merelist päritolu bioloogiliselt aktiivsed ained. Veel kirjutatakse, et see toidulisand on looduslik lisavalguallikas, mis aitab hoida tervislikus tasakaalus veresoonkonda. Väidetakse, et AngioCell Plus aitab tugevdada immuunsüsteemi ja organismi vastupanuvõimet. Nende väidete kinnituseks ei ole võimalik leida ühtegi teadusartiklit (PubMed andmebaas, www.pubmed.com). Seega ei saa kuidagi väita, et selle aine kasutamine oleks mingitmoodi kasulik. Vastuseks Teie küsimusele, mida saaksite enda heaks teha (olukorras, kus umbes aasta tagasi oli nägemisnärvi põletik ja MRT pilt näitas 20 kollet) vastan, et hoidke kontakti neuroloogiga, kellega kohtusite 2010.a. episoodi diagnoosimise käigus. Ühe ägenemise puhul ei saa alustada SM ravi interferooniga või glatirameeratsetaadiga, kuid võib-olla on muid küsimusi, mis vajavad vahetut kontakti arstiga. Parimat Sulev Haldre
» Tere,Minu heal sõbral avastati 2 ajukasvajat, kas oskate aidata, kus oleks võimalik teostada täiendavat NMR ja MRI uuringut?Suur tänu ette.Heade soovidega,Pilleriin
Parim on soovitada patsiendil rääkida oma arstiga, perearstiga või diagnoosimisega tegelenud arstiga. Tõenäoliselt leiti muutused radioloogilisel uurimisel, oli see KT või MRT, igatahes on vaja probleemi tervikuna arutada. Eestis ei ole vajadusel MRT uuringu korraldamine keeruline.
» Tere. Olen 54 a. Kui esmane atakk oli kahelinägemine, kas saab öelda SM-i vormi. Kui on olnud esmane atakk ja T-2ja FLAIR- hüperintensiivsesignaaliga kolded hemisfääride valgeaines kokku 7 kollet ja liikvoris positiivsed oligokloonid,kuna SM kriteeriumid on täitmata. Kas on võimalik ravi alustada rutiinselt kasutatavate ravimitega uute ägenemiste vastu. Tänan.
Tõesti, kõige viimaste diagnostiliste kriteeriumite järgi (Polman CH et al, Ann Neurol, 2011) ei ole kirjeldatud juhul SM-i diagnoosimiseks vajalikud tingimused täidetud. Uued kriteeriumid arvestavad eelnevaga võrreldes rohkem MRT uuringu tulemusi. Nimelt saab ühe kliinilise episoodi puhul kinnitada diagnoosiks vajalikku erineva vanusega kollete esinemist ajus - kas on korraga kontrasteeruv ning mittekontrasteeruv kolle või on näha uus T2 hüperintensiivne kolle korduval uuringul mistahes ajahetkel peale esimest MRT uuringut. Eesti Haigekassa tingimus rutiinsete ravimite (interferoonid või glatirameeratsetaat) kasutamiseks on kaks ägenemist kahe aasta jooksul. Seega ei saaks Teil ravi alustada isegi MRT diagnostiliste tingimuste täitumisel.
» Kas haiguse ja ravile allumise kulg on kergem või raskem, kui haiguse esmanähud ilmnesid peale 50-dat eluaastat.
Täpselt ja isikukohaselt vastata ei saa, sest vanus haigestumisel on ainult osa pildist. Olulised ka teised asjaolud. Selleks palun nõu küsida oma arstilt (neuroloogilt, kes aitab Teid sclerosis multiplexi (SM) puudutavates probleemides). Üldine, teadusuuringutel põhinev vastus on, et SM-i kliiniline kulg on tõenäoliselt parem, kui patsient on haigestumisel noorem, naissoost ning vahe teise ägenemisega on pikem.
» Tere!Kui esimene atakk oli kahelinägemine ja avastati 6 kollet ja positiivsed oligokloonsed ribad, diagnoosi välja ei pandud, kaks kuud hiljem tekkis vasaku silma ette üksik hägune täpp, kas või millal peaks alustama raviga?
Kui kaks kuud peale esimest atakki tekkinud vasaku silma nägemise langust tõlgendati ägenemisena, on formaalselt ravi alustamise tingimused täidetud. Raviga (interferoon või glatirameer atsetaat) alustamise otsustab raviarst. Tegelikult on Eestis vaja ravi määramiseks konsiiliumi otsust. Kindlasti on ravi alustamise otsustamisel tähtsad paljud muud küsimused peale ägenemise fakti iseenesest. Seda saab tegelikult arutada ainult otseselt suhtlemisel.
» Tere.Olen 33.a naine ja diagoons panid 2005. Seni ajani ole olnud rohkem nö atakke. Esimesest sünnitusest on möödas natuek üle aasta. Viimasel ajal olen hakanud tunduma et jalalabad ja käelabad nö surevad üsna tihti. Öösel oli tunne et üks jalg on tuim ja päeval tunduvad mõlemad natuke tuimad. Numbri arstile sain alles jaanuari, kas peaksin muretsema halvenemise pärast või rahulikult arsti aega ootama? Tänan.
Päris ammendava vastuse andmiseks pole teada kõiki asjaolusid, näiteks, kas diagnoosi panemisel määrati ka püsiravi interferooniga või mitte. Pigem vist mitte, muidu oleks kontakt arstiga olnud pidevam ja seda oleksite oma küsimuses märkinud. Samuti aitaks mõnevõrra, kui teaks, millised kaebused ja neuroloogiline ning MRT leid viisid SM diagnoosini. Mitu ägenemist tollal oli? Tundub, et kirjeldatud kaebuste järgi kindlat SM ägenemist diagnoosida ei saa (jala- ja käelabad surevad tihti, kuid lühikeseks ajaks, alla 24 tunniseks perioodiks). Kui aga mure tervise pärast tekkis, on loomulikult vaja neuroloogiga konsulteerida. Parem oleks muidugi mitte nii kaua oodata, aga kirjast ei saa järeldada selget tõsist ohtu tervisele. Parimate soovidega, Dr. Sulev Haldre
» Tere!Olen 63 aastane naine.Kuni pensionieani(60,5)töötasin õpetajana.SM diagnoositi 1979.a.)Pensionile jäädes hakkas parem põlv valutama(trauma).Dets.2010 endoproteesiti põlv.Pärast seda kõrvetav valu puusa piir- konnas (ainult p.jalale toetudes kõndimi- sel).On uuritud Viljandis ja Tartus(ortop., neurol.), kuid põhjust ei leita.Kas see võib olla SM-st? Mida teha, valuvaigistid ei aita.
Vastas dr. Sulev Haldre: Selle järgi, kuidas kirjeldate valu tekkimist - trauma -> endoproteesimine -> kõrvetav valu (samas?) jalas puusa piirkonnas jalale toetumisel, ei pea seda olemuslikult seotuks SMga. Ma ei tea Teie SM asjaolusid, kas näiteks oli häiritud kõndimine, kas olid jalad kanged - see võis teatud määral tugi-liigesaparaati juba varem mõjutada. Teid on konsulteerinud neuroloog, valu põhjust ei leitud. Ka see kinnitab minu arvates, et SM ei ole valu põhjuseks. Niivõrd, kui saab vastata Teie küsimusele kirja teel, soovitan ma konsulteerida füsioterapeudiga. Tavaliste valuvaigistite ebaedu tõttu on mõtet kasutada kroonilise valu ravimeid (kindlasti ühe osana kompleksest ravist). Kroonilise valu põhimõtet saate lugeda internetist, kuid konkreetse plaani saab teha arsti vastuvõtul. Valuravi võib korraldada perearst, vajadusel tuleb pöörduda uuesti neuroloogi juurde või ka valukabineti arsti vastuvõtule
» Tere! Minu isal teagnoositi SM, progreseeruv vorm. Ta on 57 aastane ja teagnoos panti selle aasta märtsis. Ta kõnnib väga halvasti, sammud on hästi pehmed ja tudisevad. Ta ise ütleb et jalatallad on imelikud ja käega katsudes on need jahedad. Ta käis ka taastusravis, võimlemine ja vee mažaas. See ei muutnud midagi. Ja ma lihtsalt ei mõista kuhu peab pöörduma, et inimene saaks mingitki ravi, et natukenegi paremaks läheks. Arstid naersid mu isa lihtsalt välja algul, kui kaks aastat tagasi tal esimesed sümptomid tekkisid. Arvati et mu isa on simulant. Olen nii pettunud. Kas tõesti pole mingisugust ravi, ega leidu arsti kes uuriks inimese põhjalikult läbi. Palun kas äkki siit leian ma mingisugust abi või niidiotsakest, et kuhu pöörduda??? Tänades Merike
Eestis on olemas erinevaid ravivõimalusi ning kindlasti ka professionaalseid arste, kes oskavad Teid aidata. On olemas rutiinselt kasutatavad ravimid Sclerosis Multiplexi ägenemise vastu ning samuti saab probleeme ravida nö sümptomaatiliste vahenditega. Täpsemate vastuste ja abi saamiseks on võimalik pöörduda vastuvõtule Tartus Tartu Ülikooli närvikliinikusse (Siiri-Merike Lüüs, Irja Kalbe, Sulev Haldre) või Tallinnas kas SM keskusesse, Ida-Tallinna Keskhaiglasse või Regionaalhaiglasse. KIndlasti tutvuge lähemalt ka antud infoportaalis toodud info ja soovitustega.
» Tere,Tahaksin teada, et kui kaua solu-medrol toimib. Mulle pandi SMi diagnoos kuu aega tagasi(silmaarsti poolt, nägemine ühes silmas halvenes veebruari kuus), siis kuu pidin ootama neuroloogi aega ja nüüd tehti solu-medroli 5 päevane kuur(1mg päevas tilgutiga). Lisan veel, et neuroloogi juurde minnes kurtsin kergeid tuikeid sõrmedes ja varvastes, mis iseenesest elu ei seganud, kui välja arvata psühholoogiline faktor. Tänasega sai kuur läbi. Tunne on kehv, magada ei saa, vererõhk kõrge(enesetunde järgi hinnates) ja jäsemed on nõrgad ning kohati ka kergelt krampis, esineb kerget valu, jalad rasked. See tähendab, et tunne on kehvem, kui see oli enne ravimi tarbimist. Tahaksingi teada, et kas selliseid sümptomeid esineb tihti ja millal need mööduvad, kui mööduvad? Kas on midagi võimalik ise ära teha?
Solu-Medrol iseenesest ei toimi kaua, ühe ööpäeva jooksul peale ravi lõpetamist on ravim organismist välja viidud. Teie poolt kirjeldatud kaebused viitavad võimalusele, et on tekkinud steroidhormooni kasutamisega seostatavad kõrvaltoimed - jäsemed nõrgad, jalad rasked. Arvan, et kindlasti peaksite pöörduma koheselt keskusesse, kus teile pulssravi tehti, et hinnata ravi järgselt tekkinud kaebuste iseloomu. Oodata iseparanemist ei ole mõtet, kirjeldatud kaebustele tuleb selgitust otsida kohe. Põhimõtteliselt ei ole ju ka võimatu, et on tekkinud SM-i uus ägenemine. Kirja teel ja kõiki asjaolusid teadmata ei saa vahet teha. Parimat, dr. Sulev Haldre
» Kas scierosis multiplex on päritav?
Sclerosis multiplex ei ole pärilik, see tähendab, et vanemad ei saa anda SM-i edasi oma lastele. Siiski on leitud, et sagedamini haigestuvad ühe perekonna liikmed. Täpsemat infot leidub ka meie veebilehel - mis kutsub esile sclerosis multiplexi - http://www.sclerosismultiplex.ee/sclerosis-multiplex/mis-kutsub-esile-sm-i.html
» Tere!MS on diagnoositud 2008a. Sellest hetkest alates on olnud kaks haiguse hoogu (Veebruar 2011 ja Mai 2011). Süstin igal teisel paeval Betaferon-it. Eelmisel nadalal sain 4 doosi hormoonset ravi, kuna ei olnud voimeline enam liikuma. Viimased neli kuud on selline tunne nagu mul oleks umber keha ribidest alla poole umbes 30cm korgune rihm, mis takistab isegi hingamist. Lihased on nagu koguaeg pingul. Kas selle vastu on ravimeid? Ja samuti kas on voimalik,et Betaferon teeb seda hullemaks, sest alati jargmisel paeval parast süstimist tundub olukors halvem.Ette tanades Kristjan
Betaferoni ja ka teiste interferoonide sageli esinev kõrvaltoime on süstekoha reaktsioon ning üldised gripilaadsed nähud. Kirja teel ei saa täpselt öelda, kas Teil süstijärgsel päeval esinev tunne tähendabki seda kõrvaltoimet. Kindlasti on Teie raviarst rääkinud profülaktilisest ja sümptoomide leevendamiseks mõeldud ravist interferooni süstimise päeval. Arvan, et regulaarse paratsetamooli või ibuprofeeni kasutamisega saab tõenäoliselt olukorda parandada, kui tõesti tegemist on süstide kõrvaltoimega. Kirjas ei ole märgitud, kui kaua interferooni on süstitud. Sageli aja jooksul interferooni kasutamise kõrvaltoimed vähenevad. Betaferoni kasutamist tuleb kindlasti oma raviarstiga arutada selles kontekstis, et kas see ravim on piisavalt efektiivne, kui ägenemised tekkisid ravimi kasutamise foonil. Väga tõenäoline on, et neli kuud kestnud "rihmatunne" on tingitud veebruaris esinenud ägenemise ajal tekkinud seljaaju koldest. Ebameeldiv tunne võiks kolde "paranemise" käigus väheneda. Suurenenud lihaspinge vähendamiseks on võimalik kasutada ravimit, kuid seda peaks otse arutama oma raviarstiga. Parimat Sulev Haldre
» Tere. Sain diagnoosi 2006. Vaat et SM põhjuseks loetakse D vitamiini puudumist seoses päikese vähesusega meie laiustel. Kas mingist valgusravist, solaariumist talvel saab inimene D vitamiini ja kui palju.
D vitamiinil on tähtis osa inimese immuunsüsteemi regulatsioonis. Teada on ka see, et Sclerosis Multiplexi esinemine on palju sagedasem "kõrgetel laiuskraadidel", kus päikesepaistet on vähem. Sellest võib ju oletada, et Sclerosis Multiplexi tekkes on oma roll ka D vitamiini vähesusel. Samas ei ole siiani näidatud, et D vitamiini täiendav manustamine oleks Sclerosis Multiplexi ravis tõhus. Sellest tulenevalt arvan, et solaariumis naha kõrvetamine eesmärgiga saada organismi rohkem D vitamiini ei ole mõistlik. Parimat Sulev Haldre
» Tere.Kui tihti võib saada hormoonravi?Küsimus tekkis sellest et viimasel ajal on ägenemised olnud väga tihedad,nimelt kui olen tilguti alt ära tulnud siis umbes 3-4 nädala pärast on jälle ägenemine.Praegu mingit ravimit ei tarvita.Kunagi tarvitasin Rebif ja siis Copaxone ravimit aga neist tekkis väga halb enesetunne ja ravi lõpetati.Ette tänades.
Arvan, et pigem ei ole küsimus selles, kui sageli hormoonravi tohib teha, kui et peaks proovima Teie haiguse aktiivsust tervikuna mõjutada. Kindlasti ei saa seda lahendada kirja teel. Kõik haigusega seotud asjaolud - haiguse kestus, sümptoomide raskus, kollete esinemine, mida tähendas halb enesetunne süsteravimite kasutamisel jne, on olulised parima ravisoovituse andmisel. Kindlasti soovitan Teil oma raviarstiga (neuroloogiga) rääkida. Parimat Sulev Haldre
» Tere! Diagnoos MS pandi 1988 aasta! Mida arvate Teie kui inimene Copaxone süstist,iga päev tuleb süstida ja tundub, et sellest ei lähe paremaks, käimine on läinud hullemaks. (Tundub selili kukkumisena)Tõsi tundub, et süstimine ei puutu asjasse. Mida arvate ?
Vastas dr Sulev Haldre: Neuroloogina on mul väga hea meel, et on välja töötatud Sclerosis Multiplex'i kulgu mõjutavad vahendid. Nende hulgas ka Copaxone ja terve rida interferoone. Varem ei olnud ju eriti midagi muud soovitada kui sümptoome leevendavat ravi. Praegu aga saab küllalt paljudel SM-ga patsientidel ägenemisi efektiivselt ära hoida. Kindlasti on tülikas ravimit süstida - Copaxone' iga päev, mõnda interferooni üle päeva, või kolm korda nädalas või üks kord nädalas. Nende ravimite kasutamisel võib esineda ka kõrvaltoimeid. Kokkuvõttes olen aga kindel, et ravi käiku jälgides ja juhtides on võimalik oluliselt parandada SM prognoosi. Teie küsimuse konkreetsele osale vastamine ei ole lihtne. Ravimi (Copaxone) määramisel arvestatakse formaalseid ja sisulisi näidustusi. Üks olulisi tingimusi on ägenemistega-paranemistega kulg. Varasemad preparaadid (interferoon) ei olnud (enam) tõhusad? Kuidas ja miks on ravimid määratud, teab kõige paremini Teie raviarst. Soovitused kõrvalt ei pruugi üldse Teile sobida. Kui see vastus pole Teie jaoks piisav, tuleb Teil tulla vastuvõtule, et haiguse asjaolusid täpselt analüüsida.
» Millised kõrvaltoimed esinevad REBIF süstidest ? Saan ma tagasi energia mida elus vajan ? On Rebif ohutu ? Kui kaua seda rohtu tarvitada võin ?
Vastas dr Sulev Haldre: Konkreetselt vastates Teie küsimusele, on kõige sagedasemad kõrvaltoimed Rebifi süstimisel süstekohal nahareaktsioon (punetus), gripilaadsed sümptoomid, tõusnud maksaanalüüside näitajad, jt. Märgitakse ka võimalikku depressiooni süvenemist ning teisi meeleoluga seotud probleeme. Kindlasti soovitan Teil nõu pidada oma raviarstiga, et täpsemalt arutada, mida tähendab energiapuudus, mida oma kirjas märgite, kui tõsine see see on; kas meeleoluhäire on potentsiaalselt ohtllik ning millest see tingitud võiks olla. Nii on ka võimalik leida võimalikult parem moodus energia tagasitoomiseks. Ükski ravim, sealhulgas ka Rebif, ei ole päris ohutu. Kliiniliste uuringute käigus on kindlaks tehtud sagedasemad ning harvem esinevad kõrvaltoimed. Kõige sagedasema kõrvaltoime - gripilaadsete kaebuste ravik soovitatakse kasutada kas ibuprofeeni või paratsetamooli. Sageli need gripilaadsed nähud leevenevad ka ravimi pikema kasutamise järel. Rebif on ettenähtud Sclerosis Multiplexi ägenemiste ärahoidmiseks. Eestis on võimalik kasutada Rebifi siis, kui kahe aasta jooksul on olnud kaks haiguse ägenemist. Ravimi kasutamine on mõistlik ja võimalik niikaua kuni edasine kulg on hoovaba. Igal juhul tuleb raviarstiga konsulteerida, regulaarselt teha vereanalüüse, et kontrollida maksafunktsioone ning verepilti. Sclerosis multiplexi raviga tegelevates kliinikutes töötavad ka vastava väljaõppe saanud meditsiiniõed, kellega saab nõu pidada süstimisega seotud probleemide osas.
» Tere! Olen 31-aastane naisterahvas. Diagnoos pandi aastal 1998, kuni tänase päevani haigus pole välja löönud. Küsimus, kas on olemas mingisuseid ravimeid, mis leevendaks haigust? Ette tänades, Egle
Vastas dr Sulev Haldre: Kahtlemata on haiguse (kas Teil diagnoositi Sclerosis Multiplex?) healoomuline kulg päris alguses väga soodne märk ja tähendab, et ka edaspidi, kui üldse, on tõenäosus haiguse ägenemiseks väike. Õige ei ole muidugi nii väheste andmete järgi väga täpset vastust kirjutada. Põhimõtteliselt on olemas ja ka Eestis rutiinselt kasutatavad ravimid Sclerosis Multiplexi ägenemiste vastu. Samuti saab erinevaid probleeme ravida nö sümptomaatiliste vahenditega. Samas saan kirjast niimoodi aru, et Teil tegelikult kaebusi diagnoosist möödunud 12 a jooksul ei ole olnud. Täpsema vastuse saamiseks soovitan pöörduda vastuvõtule Tartus Tartu Ülikooli närvikliinikusse (Siiri-Merike Lüüs, Irja Kalbe, Sulev Haldre), Tallinnas kas SM keskusesse, Ida-Tallinna Keskhaiglasse või regionaalhaiglasse.
Jaga oma kogemusi:

 


Ühine meie
Facebooki grupiga



Küsi
arstilt



Terminite sõnastik


Selle lehe haldamist toetab Merck. Toetus ei mõjuta lehe sisu.
© Kõik õigused kaitstud