SM-i sümptomid

Ühe SM-i haige sümptomid võivad jahmatamapanevalt erineda teise sama haigust põdeva inimese sümptomitest. Kõik tekkivad sümptomid sõltuvad sellest, millises kesknärvisüsteemi osas on plaadike või kahjustus formeerunud. Näiteks nägemisnärvide kahjustus võib esile kutsuda nägemise halvenemise, aga seljaajukahjustuse tõttu võib ilmneda nõrkus või halveneda käte ja jalgade tundlikkus

Esimesed sümptomid ilmnevad küllaltki kiiresti, seejärel aga mõne päeva või nädala pärast kaovad.

Sensoorsed häired

Umbes kolmandikul sclerosis multiplexi haigetel ilmneb haigus esmajärjekorras sensoorsete probleemidena, see tähendab probleemidena, mis on seotud veidrate aistingute või aistingute kadumisega. Tavaliselt on nimetatud sümptomid asümmeetrilised: Näiteks ilmuvad need ühes käes, ühes jalas, keha mitmesugustes kohtades. Alguses võivad sümptomid ilmneda tuimuse, torkimise või tundlikkuse kadumise kujul. Sageli esinevad ka "voolamistunne" või mingi põhiliigese blokeerimise tunne või tunne, et nimmepiirkond on aheldatud. Mõnikord tunnevad haiged, et mööda selga "voolab elekter". Seda nimetatakse "L'Hermitte tundemärgiks".

Nägemishäired

Nägemishäired on üks sclerosis multiplexi sagedasemaid sümptomeid. Nägemine võib muutuda uduseks või ebateravaks, aga häire intensiivsus võib saavutada mööduva (ajutise) ja kõige sagedamini ühepoolse pimeduse (ühe silma nägemise kaotus). Mõnikord võib välja areneda kahepoolne pimedus.

Võib langeda nägemisteravus ning niisugune teravuse langus ei allu korrektsioonile prillide abil. Kui demüeliniseerumine areneb välja silmaliigutajate lihastega seotud närviteedes, võib nägemishäire ilmneda kahekordse nägemisena. Mõnikord kutsuvad nägemishäired esile peapöörituse. See juhtub nüstagmi, teiste sõnadega, silmamunade kramplike tahtmatute liigutuste esinemise korral, kui inimene vaatab kõrvale.

Peapööritus ja koordinatsioon

Peapööritus on seotud eelsoodumusega minestamiseks või ebameeldiva kiikumis- või keerlemistundega. Peapööritus tekib tavaliselt seoses tasakaalutunde halvenemise või häirega.

Koordinatsioonihäired

Koordinatsioonihäired tekivad sageli väikeaju (väikeaju – see on üks peaaju osa, mis asetseb ajutüve kohal, mis kontrollib tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni) närvikiudude kahjustuse tõttu. Seetõttu võivad tekkida raskused teatud liigutuste sooritamisel, näiteks kruusi tõstmisel). Mõningatel juhtudel on sellega seotud tikid (tõmblused), mis ei võimalda üldse sihipäraseid liigutusi sooritada. Mõningatel inimestel tekib raskusi istumise, seismise ja käimisega. Niisugust seisundit kirjeldatakse meditsiinilise terminiga ataksia. Kõnehäiret nimetatakse düsartriaks; kõne võib olla skandeeriv või aeglane, seda iseloomustab ebaselge diktsioon, mõnikord aga muutub kõne monotoonseks.

Liikumisraskused

Üks sümptomitest, mis haiguse arenedes muutub üha ilmsemaks, on võimetus vabalt liigutada jäsemeid. Niisugune sümptom tekib motoorse häire, see tähendab jäsemete jõu ja toonuse või pinge languse tõttu.

  • Kergete sümptomite puhul tunduvad jalad pärast kestvat jalutuskäiku rasketena, "kleepuvad" põranda külge; liigutused aeglustuvad ning üha raskemaks muutub suurendada kiirust. Eriti raske on mööda treppi üles sammuda.
  • Raskete sümptomite korral muutuvad jalad üha kammitsetumateks ja nõrgemateks; inimene võib hakata ühte jalga järele lohistama, ebatasasel pinnal võib tekkida raskusi tasakaalu hoidmisega. Lihased väsivad kiiresti, võib tugevneda nõrkus ja kammitsetus (mida nimetatakse ka spastilisuseks).


Spastilisus

Spastilisust mõjutavad ka välised tegurid, nagu näiteks stress, ilm ja valu. Spastilisuse progresseerumisel tekivad rütmilised tahtmatud kramplikud liigutused ehk tõmblused, eriti jalgades; need tekivad sageli lihtsate liigutuste sooritamisel, näiteks kanna tõstmisel. Suuremal osal juhtudest rütmilised krambid pärast mõningaid ägenemisi (atakke) mööduvad, neid saab maha suruda ainult keha asendi muutmise teel, näiteks astudes kogu pöiaga tugevasti vastu maad. Mõningad inimesed kannatavad ka valuliste öiste krampide ja spasmide käes.

Kusepõie funktsiooni häire

Kusepõie funktsiooni häire sagedus on seotud haiguse staadiumiga. Kõige sagedamini kaebavad patsiendid pideva kusehäda üle vaatamata korduvale kusemisele. SM-i hilistes staadiumides võib kaduda kusepõie reguleerimise funktsioon või võib kusepõie tühjendamine toimuda väga harva; see võib esile kutsuda põletiku.

Suguelu probleemid

SM-i haigetel võivad sageli tekkida probleemid sugueluga. Nendeks võivad olla impotentsus, langenud tundlikkus suguakti ajal või tahtmatu lihaspinge.

Meeleolu kõikumised

SM võib mõjutada seda põdevate inimeste meeleolu. See võib esile kutsuda depressiooni, ehkki depressioon võib tekkida ka reaktsioonina haiguse diagnoosile.

Väsimus

SM-i poolt esile kutsutud väsimus on kiiresti areneva väsimuse teatud vorm. SM-i poolt esile kutsutud väsimus – see on ülemäära tugev füüsiline ja psüühiline väsimus; see on omane kuni 70% SM-i haigetele. Selline eriline kurnatuse vorm tekib pärast kõige väiksemaidki jõupingutusi ning seda ei saa seostada depressiooniga.

Jaga oma kogemusi:

 


Ühine meie
Facebooki grupiga



Küsi
arstilt



Terminite sõnastik


Selle lehe haldamist toetab Merck. Toetus ei mõjuta lehe sisu.
© Kõik õigused kaitstud