SM ja närvisüsteem

SM kahjustab samaaegselt mitmesuguseid (arvukaid) närvisüsteemi osi, täpsemini kesknärvisüsteemi ehk KNS valgeolluse piirkondi. Kõige sagedamini saavad kahjustatud nägemisnärv, tsoon ümber peaaju külgmiste vatsakeste, kaela- ja vahepiirkonna seljaaju, mis asetseb rinna- ja nimmepiirkonna vahel.

Tavaliselt saadab peaaju organismi ülejäänud osadele elektrilisi signaale ja võtab neid vastu seljaaju närvikiudude kimpude kaudu. Üksikud närvikiud on kaetud valge, suurel hulgal rasvasid sisaldava ollusega, mida nimetatakse müeliiniks. Müeliinkesta isolatsiooniomadused tagavad elektriliste signaalide õige ja kiire leviku. Signaalid toimetavad informatsiooni peaajju ja edastavad informatsiooni seljaaju kaudu tagasi. Kui kesknärvisüsteem on kahjustatud ja mitte kõiki signaale ei anta edasi, võib mõnede kehaosade tegevus olla häiritud: Võivad välja areneda nägemishäired, pearinglus ja teised häired.

Demüeliniseerumine

SM-i ajal kahjustavad ja purustavad põletikulised protsessid rakkude müeliinkesta. Niisugust müeliinkesta purustamist nimetatakse demüeliniseerimiseks.

Skeemil on kujutatud ühte närviraku aksoni osa. Nimetatud rakk on kaetud müeliinkestaga.

 

Mitmesugustes laialipillutatud punktides toimub müeliinkesta degeneratsioon, ilmuvad nööpnõela pea suurused kolded, (haiguse lokaliseerumise kohad). Kest muutub õhemaks, osa sellest aga kaob täielikult. Neid piirkondi, kus puruneb ka südamik, nimetatakse "kahjustatud tsoonideks" ehk "plaadikesteks".

Illustratsioonil on kujutatud plaadikese moodustumine ja areng.

 

Alanud põletik aktiveerib immuunrakke ning need hakkavad tegutsema samuti nagu haava moodustumisel – moodustavad plaadikesel kärna. Demüeliniseerumine ja plaadikeste moodustumine segavad edastatavate närvisignaalide levikut mööda närvikiudusid peaajust seljaajju või peatavad need täielikult. Põletikuline protsess võib kahjustada ja purustada sügavamal paiknevaid närvikiudusid.

Närvifunktsiooni kadumine

Pärast seda, kui põletik nõrgeneb, asendab purustatud müeliini kõva armkude, mis ei taga normaalset funktsioneerimist. Niisugust kõvenemist nimetatakse skleroosiks. Kesknärvisüsteem võib toota uut müeliini, seda protsessi nimetatakse remüeliniseerumiseks, paraku on selle maht väga piiratud. See seletab ka asjaolu, miks inimestel pärast varajasi sümptomeid ja atakke tervis paraneb. Paraku areneb demüeliniseerumine kiiremini, sellepärast kahjustatud aksonid ei taastu ning lähevad igaveseks kaotsi. Lühikese perioodi jooksul kutsub põletik esile ainult funktsionaalseid häireid, sellepärast võivad need pärast ataki möödumist jääda märkamatuks. Nimetatud funktsioonide häired võivad ilmneda organismi mitmesugustes kohtades, mida ei ole võimalik ette näha. Sellepärast võivad tekkida mitmesugused neuroloogilised sümptomid. Nagu varem juba märgitud, pärast põletiku vaibumist kahjustatud kude kõveneb, moodustub skleroos, kude ei suuda enam funktsioneerida.

Jaga oma kogemusi:

 


Ühine meie
Facebooki grupiga



Küsi
arstilt



Terminite sõnastik


Selle lehe haldamist toetab Merck. Toetus ei mõjuta lehe sisu.
© Kõik õigused kaitstud