Harjutused ja füsioteraapia

 

Patsiendi vajadused varieeruvad vastavalt tema SM tüübile*:

Ägenemiste ja remissioonidega SM – Harvad ägenemised, mis mööduvad osaliselt või täielikult. Füsioterapeudi juurde peaks pöörduma ka ägenemisest taastumise faasis. Teraapia varieerub sõltuvalt haiguse faasist (nt abivahendite vajaduse hindamine).

Sekundaarse progresseerumisega SM – Ägenemised ja taandumised. Aja möödudes ei ole taandumised täielikud, võib lisanduda haigusnähtude süvenemine.

Primaarselt progresseeruv SM – Ägenemisi ei esine, haigusnähud süvenevad kiiresti. Vajaks füsioterapeudi sagedasemat sekkumist.

*NB! Pea meeles, et füüsilise treeninguga kaasneb kehatemperatuuri tõus ning seetõttu on soovitav harjutada lühikeste perioodide kaupa, hoida ruum jahe ja valida sobivad riided.


Vastavalt enimlevinud kaebustele ja sümptomitele toome välja sobivad abivahendid ning harjutused, mida igaüks saab ise kodus proovida:

VÄSIMUS, LIHASJÕUDLUSE LANGUS, TASAKAALU- NING KOORDINATSIOONIHÄIRED

  • Abivahendite kasutamine – näiteks juhul kui patsient liigub abivahendita vaevaliselt ning sellega kaasneb suur energiakulu, siis võiks kasutada liikumisel mõnda abivahendit (nt küünarkark, madal tugiraam), mis aitaks energiakulu vähendada

  • Esineb vaimset väsimust – patsiendid ei suuda teraapias piisavalt keskenduda tegevusele või jätta meelde kõike olulist. Sel juhul on oluline info ning tähtsamad soovitused üles kirjutada

  • Optimaalne järjepidev aeroobne treening puhkamise asemel

  • Jooga

  • Külmaaplikatsioonid (nt külm dušš, vann)

HARJUTUSED:

Treeningkoormus peaks olema suurem kui igapäevaelu tegemisteks vajalik koormus. Lihasjõud suureneb kui teha suurel koormusel vähe kordusi (6-12 kordust). Lihasvastupidavus paraneb kui teha väikesel koormusel palju kordusi (12-50). Tasakaalu aitab parandada lisaks tasakaaluharjutustele ka harjutused väikese koormuse ja suure liigutuskiirusega. Harjutuste tegemistel on oluline regulaarsus (3-5 korda nädalas)

 

1. Selili. Jalad põlvedest ning puusadest painutatud, veidi harkis. Väljahingates tõsta puusad ning selg maast lahti.

  • jalad teraapiapallil
  • üks jalg põlvest sirutatud (reied paralleelselt, vaagen otse)

2. Selili. Jalad põlvedest ning puusadest painutatud, veidi harkis. Käed toetatud reitele (või kukla taha). Väljahingates tõsta ülakeha maast lahti (kuni abauudeni), libistades käsi mööda reili põlvede suunas.

  • jalad teraapiapallil.
  • Istudes teraapiapallil. Käed toetatud kukla taha.

 

3. Selili. Jalad õhus põlvedest ning puusadest painutatud. Käed sirutatult lae poole (võib hoida käes hantleid). Hoia naba sees kui hingad välja ning siruta samal ajal vastaskäsi-jalg. 

4. Selili. Üks jalg põlvest painutatud, teine sirge.

  • Sirge jala tõste (võib kasutada lisaks raskusmansette)
  • Poolringid sirge jalaga. Jälgi, et vaagen oleks otse

5. Külili. Alumine jalg võib olla põlvest painutatud.

  • Pealmise sirge jala tõsted
  • Väiksed ringid pealmise sirge jalaga (nt 3 ringi ühes ja 3 ringi teises suunas ning lõdvestus)

6. Kõhuli. Sirge jala tõsted kordamööda (võib kasutada lisaks raskusmansette).

7. Kõhuli. Käed kukla taga. Ülakeha tõste maast lahti.

8. Toengpõlvitus. Tõsta vastas käsi ja vastas jalg maast lahti.

9. Teraapiapallil istudes

  • jala sirutamine põlvest,
  • jala tõstmine,
  • kerepöörded,
  • kätega harjutused.

10. Ebastabiilsel toetuspinnal (tasakaalupadi, -matt)

  • tasakaalu hoidmine,
  • varvastele-kandadele liikumine,
  • poolkükid,
  • kätega liigutused,
  • kerepöörded.

 

SPASTILISUS

  • Spastilisust tekitavate mehhanismide (nt valu, kitsad, riided, täis põis) vältimine.
  • Venitusharjutused! Venitus peab olema optimaalne, ülemäärasel venitusel on vastupidine efekt (võib tuua kaasa lihase kokkutõmbe).
  • Venituse kestvus 30-60 sek.

HARJUTUSED:

1. Istudes

Üks jalg sirge, teine põlvest painutatud. Kehakallutus ette suurendab sirge jala reie tagumise grupi lihaste venitust. Labajala enda poole tõmbamine suurendab sääre tagumise grupi lihaste venitust. 

2. Istudes

Jalad painutatud põlvedest, tallad koos. Lükka põlvi lahku, venitus reie siseküljel.

3. Iste kandadel

Käed toetatud ette maha. Libista käsi nii kaugele kui suudad.

4. Istudes rätsepistes põrandal

Kumerda keha ette üle jalgade ning libista käsi mööda maad nii kaugele kui saad. Seljalihaste venitus. 

5. Seistes väljaaste.

Esimene jalg painutatud, tagumine jalg põlvest sirge. Venitus sääre tagaküljel.

6. Selili.

Too mõlemad jalad kõhu juurde. 

 

TREEMOR JA ATAKSIA

Füsioteraapiaga raske reguleerida.

Harjutused – suletud kinemaatiline ahel, raskuste asetamine jäsemetele (raskuse mõjul on liigutused koordineeritumad ning väheneb energiakulu), abivahendid (raskuse jälgimine, kergem abivahend soodustab ataksiat).

 

PÕIEPROBLEEMID

Esmalt selgitada välja, millist tüüpi põieprobleemid esinevad.

1. Detruusori hüperrefleksia

2. Inkontinents

  • Stressinkontinents
  • Tunginkontinents

3. Raskendatud põie tühjendamine (koos retensiooniga)

HARJUTUSED

Vaagnapõhjalihaste treening:

Leida üles vaagnapõhjalihased ning pingutada õigeid lihaseid. Kõige paremini leiab õiged lihased üles wc-s uriinijoa peatamisel. Harjutuste tegemisel võib toetada ühe käe alakõhule, teise tuharale ja jälgida, et ei pingutaks just neid lihaseid. Pingutusega peaks kaasnema väljahingamine. Erinevad algasendid (nt selili, seistes, istudes rätsepistes).

1. Tõmba vaagnapõhjallihaseid üles ja sissepoole. Hoia 1-2 sekundit (järjest kestvust suurendades), lõdvesta (korda harjutust 10 korda).

2. Kiired ning tugevad pingutused, tõmmates vaagnapõhjallihaseid üles, sissepoole (korda harjutust 10 korda).

 

 

 

 

Jaga oma kogemusi:

 


Ühine meie
Facebooki grupiga



Küsi
arstilt



Terminite sõnastik


Selle lehe haldamist toetab Merck. Toetus ei mõjuta lehe sisu.
© Kõik õigused kaitstud