Töötamine

Paljudel juhtudel ei mõjuta SM-i haigestumine inimese võimalust töötada ja jätkata oma karjääri. Siiski peavad nad silmas pidama, et haigus võib avaldada mõju nende igapäevasele töisele elule. See on eriti aktuaalne juhul, kui haiguse tundemärgid on "nähtamatud", patsiendid võivad tunda suurt väsimust või mõnikord on neil raske kontsentreerida oma tähelepanu. Kui SM suurendab õnnetusjuhu riski teatud töö puhul, näiteks tasakaaluhäirete tõttu, peab töötaja ise olema huvitatud tööandja informeerimisest asjaolust, et ta põeb SM-i.

Kui tuleb valida uus tööala, peavad SM-i haiged veenduma, et see ei ole seotud mingisuguse füüsiliselt kurnava tegevusega ja et ei ole tarvis läbi viia spetsiifilisi töid. Tuleb vältida pikki sõitusid töö juurde. Kui käesolevad raskused töötamisega on seotud SM-iga, tuleb kaaluda ametikoha vahetust samas ettevõttes või otsida teine töökoht.

SM-i haigetel tuleb töökohal:

  • püüda teha võimalikult rohkem vaheaegasid;
  • selgitada välja, kas ei ole võimalik koostada paindlikumat töögraafikut;
  • võimaluse korral mõelda töötamisele poole kohaga;
  • kui vajalik, siis mõelda sellele, kuidas oleks võimalik kasutada lisaseadmeid/vahendeid

Väsimus

SM-i poolt esile kutsutud väsimust määratletakse kui füüsilise või psüühilise energia kaotust, mis võib avaldada tavapärasele tegevusele negatiivset mõju. Tugev väsimustunne on SM-i haigete üks põhilisi kaebusi ja üks vähestest kliinilistest sümptomitest, mida on võimalik ette näha.

Öine kurnatus

Tavapärastel juhtudel ärkavad paljud SM-i haiged värsketena, kuid öösel tunnevad üha suuremat kurnatust. Teatud ajal piinab väsimus enamikku SM-i haigeid. Niisugune liiga tugev väsimus võib piirata füüsilist aktiivsust; kõige sagedamini annab see tunda jalgades, kuid võib hõlmata ka käsi ja randmeid – koos alajäsemetega või eraldi.

Erinevatel haigetel on väsimusaste erinev ja see sõltub sageli asjaolust, kuivõrd kaugele on haigus arenenud ja milline on haige üldine füüsiline seisund.

Sümptomeid võidakse tõlgendada valesti

Väsimus võib avaldada mõju paljude SM-i haigete elu füüsilistele, emotsionaalsetele ja professionaalsetele aspektidele. On tähtis ära märkida, et väsimus ja sellega seotud sümptomid võivad sageli viia eksiteele mõningaid inimesi, kes neid valesti tõlgendavad.

Äärmine väsimus ei pruugi võimaldada SM-i haigetel teostada rohkem töid, kui seda nõuab igapäevane rutiin. Täiendav spordiga tegelemine või õhtused üritused võivad neid veel rohkem väsitada ning mõningate inimeste puhul võib see esile kutsuda isoleerituse ja teistest inimestest eraldatuse tunde, mis siis rääkidagi sellest, kui inimene tunneb ennast "teistsugusena" – see tekitab meelehärmi ja õõnestab usku oma jõusse.

Väsimus avaldab mõju tööviljakusele

SM-i poolt esile kutsutud väsimus võib avaldada mõju tööviljakusele/tegevusele oma töökohal. Inimesed võivad teadvustada enesele, et nad püüavad teha kõike nii nagu varemgi, paraku võib väsimus märgatavalt nõrgendada nende füüsilisi võimalusi ja tunnetuslikke (mõistuslikke) võimeid. On selge, et see ärritab väga, õõnestab usku oma jõusse, aga teiste inimeste (juhtide, kolleegide) mittemõistmine võib üksnes süvendada raskusi, sellepärast soovitatakse SM-i haigetel kõnelda kolleegidega ning hoiatada juhte oma haigusest ja selle võimalikest tagajärgedest.

Juurdunud korra muutmine võib aidata väsimust ületada. Niisugused muudatused on kõige parem viia läbi, pidades nõu mitmete spetsialistide rühma ja neuroloogiga.

Valdkonnad, mida peab läbi mõtlema juurunud korra analüüsi käigus:

Sport Tegelemine kergete ja keskmise raskusastmega harjutustega võib üldist füüsilist seisundit parandada. Tähtis on nõu pidada spetsialistiga, kes on kursis inimese võimalustega ja hästi informeeritud SM-iga seotud väsimusest. Spetsialist võib aidata valida harjutuste skeemi, mis on kohandatud inimese individuaalsetele võimalustele.

Puhkus SM-i haige peab koostama kõigi igapäevaste tööde loetelu, milles ülesanded on jaotatud nende tähtsuse järjekorras. Kui ta ühel päeval tunneb eriti tugevat väsimust, siis selleks, et taastada energiat ja vältida kurnatust peab ta järgmiseks päevaks vähendama tööde mahtu. Puhkama peab ka üleminekul ühelt töölt teisele, enne koju tagasi pöördumist ja pärast poeskäiku; kehale tuleb anda puhkust, et see koguks jõudu enne treeningut või peoõhtut.

Lõõgastusmetoodikad (relaksatsioon) Tuleb eraldada aega lõõgastumisele või meditatsioonile, mis aitab taastuda psühholoogiliselt ja füüsiliselt, taastada energiat. Soovitusi lõõgastusmetoodikate ja meditatsiooni kohta võib hankida vinüülplaatide või CD-plaatide kujul.

Igapäevaelu lihtsustamine Sõltumata sellest, millega tegeleb SM-i haige – suhtleb teiste inimestega või töötab – peab ta püüdma leida võimaluse teha kõike lihtsamalt ja vähem väsitavalt. Näiteks:

  • Tõugata/tõmmata ratastega majapidamiskotti on parem, kui tassida kauplusest raskeid kotte.
  • Paljud kaubanduskeskused toimetavad toiduained (kuivained) koju.
  • Ühe auto ühine kasutamine töölesõiduks võimaldab SM-i haigetel vähem autot juhtida.
Jaga oma kogemusi:

 


Ühine meie
Facebooki grupiga



Küsi
arstilt



Terminite sõnastik


Selle lehe haldamist toetab Merck. Toetus ei mõjuta lehe sisu.
© Kõik õigused kaitstud